Ilves võitis duelli Rüütliga

Presidendivalimised panid üle pika aja taas suured rahvamassid liikuma ja näitasid, et inimestele läheb Eestis toimuv korda. Rüütli ja Ilvese duell polnud ainult võitlus koha pärast Kadriorus. Sellel oli palju laiem tähendus. Inimestele ei meeldinud võimul olevate poliitikute valitsemisstiil.

Ei meeldinud see, et poliitikud pidasid riigijuhtimist eliidiprojektiks, kus paljudel huvigruppidel pole õigust kaasa rääkida. Seda peegeldas Rahvaliidu juhi Villu Reiljani soovitus Ilvest toetama asunud kultuuritegelastel jääda enda liistude juurde.

Ilvese võit näitas, et Eestis ei saa teerullina avalikust arvamusest üle sõita. Et riigile olulisi otsuseid ei ole võimalik leppida kokku kitsas ringis Luual või Hundisilma talus. Et avalikkus ei ole nii rumal, et neile võib rääkida kõike, mis sülg suhu toob.

Rüütli komistuskiviks said tema toetajad. Esiteks kartis Rahvaliit paaniliselt, et kui Rüütel lülitub liiga vara valimiskarusselli, jääb ta debattides Ilvesele alla. Seetõttu venitati võimalikult kaua Rüütli valimistel osalemise otsuse avalikustamisega.

Rüütli teine miinus oli see, et temast loodi pilt kui kahe erakonna kandidaadist. Seda muljet aitas süvendada Keskerakonna ja Rahvaliidu koostööleping, mille garandiks pandi Rüütel. Ilves sai enda taha arvuka toetajaskonna, sest üle Rüütli ühe õla vaatas Edgar Savisaar ja üle teise Villu Reiljan. See valik pani toetajaid leppima ka Ilvese kõrkusega, mis oli tema üheks puuduseks.

Keskerakonna ja Rahvaliidu presidendivalimiste eelseid tegemisi iseloomustas enneolematult bravuurne enesekindlus. Ent nagu vanasõnagi ütleb: tühjad tünnid kõmisevad kõige kõvemini. Väide, nagu oleks Rüütlil valijameeste hääled koos, osutus lihtsalt bluffiks. Sellega taheti astuda asjade loomulikust käigust ette ja kuulutada ennast varakult võitjaks.

Bluffi tegelikkuseks vormides läks Savisaare-Reiljani tandem ebaausate mõjutusvahendite peale. Siia ooperisse kuulus näiteks lubadus avada parteipoliitilised rahakraanid nendele kohalike omavalitsuste võimuritele, kes on või veel jõuavad astuda "õigesse" erakonda ja toetavad ka erakonna presidendikandidaati Rüütlit. Niisugune valijameeste ülesostmine tekitas rahva hulgas palju pahameelt, ajendas avalikke pöördumisi kirjutama ning ühislaulmisi korraldama.

Võib-olla just ülitugeva agitatsiooni pärast läksid presidendivalimised rahvale rohkem korda kui viis aastat tagasi. Vahendeid ju ei valitud.

"Kui Rüütel veel kord Eesti presidendiks valitakse, kolivad Kadriorgu ka Savisaar ja Reiljan, mehed, kes on loovutanud Eestis võimu rahale," kirjutas Äripäev presidendivalimiste finaali eel oma juhtkirjas. Õnneks otsustasid valijamehed, et Kadriorg vajab tuulutamist.