Majanduskasv võib olla kiire!

Aivar Hundimägi 22. detsember 2006, 00:00

Analüütikud murravad juba pikemat aega pead, kas Eesti kiire majanduskasv on jätkusuutlik. Statistika kinnitab, et kasv üle 10 protsendi on olnud jõukohane vähemalt kuus kvartalit järjest. Äripäeva toimetus usub, et majanduskasvu hoog ei rauge ka järgmisel aastal.

Majanduskasvu on soodustanud hulk tegureid. Madal intressitase on pannud eestlased aktiivselt tarbima, turgutanud sisenõudlust, lükanud tagant kinnisvara- ja ehitushindasid ning paljusid teisi majandussektoreid. Eestis on vähe valdkondi, kus ettevõtjad ei naudiks rekordilist käibe kasvu ning kasumlikkust.

Oluline kiirendaja on olnud Euroopa Liit, kust Eesti elu edendamiseks laekub miljardeid kroone. Tööjõu vaba liikumine on avanud töövõtjatele mitme jõuka riigi tööturu ning see on sundinud ka Eesti ettevõtjaid kiires tempos palku tõstma.

Üks olulisemaid majanduse kiirendusfaktoreid ongi olnud tööpuuduse vähenemine, millele on sekundeerinud keskmise palga tõus 10 000 krooni piirimaile - umbes poole SKPst moodustab palk. Kahtlemata on meie edule kaasa aidanud majanduskasvu mõningane kiirenemine meie eksporditurgudel, eelkõige ELis.

Samas on inimeste kohustused suurenenud ehk laenukoormus kasvanud. Kui kellelgi on suured kohustused, võib ta tunda ennast tuleviku suhtes ebakindlalt. Mittejätkusuutlikkuse oht toetub alateadlikule hirmule, hetkelisele paanikahoole, et nii hästi ei saa asjad jätkuda, et pill tuleb pika ilu peale.

Ent taas ratsionaalselt võttes tagab tugev majanduskasv palju boonuseid, mis aitavad kohustustega toime tulla. Laenude teenindamist hõlbustab pidev palgatõus, mis ei peatu ilmselt enne, kui oleme jõudnud Euroopa viie rikkama riigi hulka. Kuna laenuga ostetud kinnisvara on piisavalt kallinenud, lisab see kindlust, et isegi musta stsenaariumi korral ei oota ees pankrot.

Investeerimispankur Joakim Helenius ennustab, et majandusareng järgmisel aastal aeglustub ja "pehme maandumise korral on tuleva aasta majanduskasv 6-7 portsenti". Tema väitel on majandus ülekuumenenud, eestlased elavad liiga palju võlgu.

Ülekuumenemise ohule võib viidata ka see, et paljud börsiettevõtted tegid rekordeid. Kahe õnnestunud IPO - Eesti Ehituse ja Olympicu - tõttu muutus börs taas atraktiivseks väikeinvestoritele, kes hindade tõusu tagant lükkasid. Raske on uskuda, et nii edukas börsiaasta kordub.

Järgmiseks aastaks ootavad analüütikud majanduskasvu aeglustumist. Viidatakse mitmele riskile, mistõttu ei saa majandusareng enam nii kiires tempos jätkuda. Tööjõupuudus ei võimalda ettevõtjatel enam senise hooga investeerida, pole töökäsi.

Mõnevõrra leevendab ettevõtja olukorda võimalus oma toote või teenuse hinda tõsta. See tähendab küll järgmist inflatsioonikeerdu, kuid ilmselt ei peatu sõit enne, kui Eesti on Euroopa Liidu keskmise hinnataseme kinni püüdnud.

Kiire majandusarengu tulemusena kaasnenud oodatust järsem hindade tõus sundis meid pühkima suu puhtaks eurost. Euro viibimine on halb, aga positiivne on see, et me pole euro tuleku ootuses hakanud astuma samme, mis kiiret majanduskasvu takistaksid. Majanduskasv ise toidab osaliselt inflatsiooni. N-ö vana Euroopa kaheprotsendise kasvu korral oleks meil eurod juba taskus, kuid ostuvõime madalam.

Mis meid tagasi tirib? Kinnisvarapeo lõppvaatus ja laenuintresside kasv. Kinnisvaraturul oli juba näha rahunemise märke. Enam ei tule nii palju uusi kinnisvaraostjaid peale. See sunnib arendajaid hindu langetama ja spekulante ostetud kortereid kiiresti müüma. Projektid jäävad toppama, sest ehitushinnad on tõusnud ja paar aastat tagasi tehtud äriplaanid ei ole enam kasumlikud.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõuniku Andres Saarniidu sõnade kohaselt on lõppenud aastal kiiremini kasvanud ehitus- ja kinnisvarasektor, samuti kaubandus. "Kasvu aeglustumine võib neid valdkondi negatiivselt mõjutada, sest ollakse harjunud ülikiire kasvuga või prognoositakse hoopis kasvu kiirenemist ning seetõttu kavandatakse liiga suuri investeeringuid ja kulude kasvu," märkis Saarniit.

Analüütiku arvates on majanduskasv praegu haripunktis ja kõik tugeva sisenõudlusega seotud riskid endiselt päevakorras.

Kinnisvarasektoris võib kõige enam kõnelda üleinvesteerimisest, aga toimetus ei usu, et kinnisvaraarenduses toimuksid järsud tagasilöögid, mis tõmbaksid äkkpiduri majandusarengule tervikuna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:25
Otsi:

Ava täpsem otsing