Maksude teemal jookseb valitsus kui orav rattas

Maksupoliitika küsimuses valitseb aga valitsuses letargia. Koalitsioon ei suuda leppida kokku isegi kiiret lahendamist vajavates maksuprobleemides.

Praegune eelarve laekumine viitab sellele, et tulumaksumäära alandamine 20 protsendile oli realistlik ja see tulnuks teha ära juba sel aastal, kui selgus, et raha eelarves maksumäära alandamiseks on olemas. Tulumaksumäära saanuks tahtmise korral langetada ka tagantjärele.

Veel mõni aasta tagasi ennustati meile suurt eelarvekriisi, kui maksumäär langeb. Selle aasta maksulaekumine aga näitab, et need hirmujutud ei pidanud paika.

Lahendamata jäi ka ettevõtete tulumaksuküsimus, mis lükati valitsusliikmete poolt edasi valimistejärgsesse aega. Valitsuse jokutamine selles küsimuses on vitsa väärt, sest ebaselgus maksusüsteemi tuleviku osas võib hakata pärssima investorite tegevust. Valimiste ootamise järele ei ole mingit vajadust.

Ühed peavad õigeks senise süsteemiga jätkamist, teised soovivad investeeringute tulumaksuvabastuse kaotada ning langetada vastutasuks maksumäära. Valitsus pidanuks asja viima Riigikogusse ja laskma parlamendil maksutulevik ära otsustada.

Kolmas valupunkt on ettevõtete ja eraisikute väärtpaberiinvesteeringutest saadud tulu maksustamine. Praegune süsteem soosib firmasid. Eraisikust börsifirmade aktsionärid on kehvemas seisus.

Suurima maksumaksja tiitli pälvinud Tiina Mõis ei hoidnud Hansapanga aktsiaid firma arvel ja seetõttu pidi eelmisel aastal müüdud aktsiatelt tulumaksu tasuma sel aastal. Paljud teised Hansapanga aktsionärid aga said oma maksukoormust ajatada, sest aktsiad olid riiulifirmade nimel.

Reformierakond on pakkunud välja ühe lahenduse, Rahvaliitu kuuluv rahandusminister Aivar Sõerd on probleemile tähelepanu juhtinud ja soovinud kiiret lahendust. Keskerakond on samuti seisukohal, et investoreid koheldakse ebavõrdselt. Kõik see on aga tühi jutt, sest tegusid teha võimuparteid ei suuda.