Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oh raha, oh kombeid!
Kas raha muudab inimest? Või äkki peaks küsima - kui suur raha muudab inimest?
Lõppeva aasta üks märksõna oli raha. Kuid mitte raha kui maksevahend, vaid kui üldinimlike ja ühiskondlike väärtuste mõõdupuu.
Näib nii, et suur raha teeb inimesega imet. See muudab ta paremaks, ausamaks, usaldusväärsemaks. Hulk tuntud Eesti ärimehi leiab lausa, et vastavalt sissetulekule saab olla aus ja veel rohkem aus.
Sestap saadavad nad prokuratuurile ja kohtule märgukirju, kus garanteerivad kauaaegse ärikamraadi tegevuse aususe, kui too vabadusse lastakse. Jutt on Urmas Sõõrumaa, Jüri Käo jt kirjast Weroli kangelase Erki Aaviku vabastamiseks vahi alt. Oliver Kruuda on Eesti äriilmas üldse omaette fenomen. Viimaste aastatega on tema täht löönud särama erilise heledusega. Raha annab indulgentsi illegaalseks maaparanduseks, seadustest möödavaatamiseks. Ise kinnitab ettevõtja, et abistab naabreid ja tervet ühiskonda.
Teine ärimeeste grupp usub, et koos summadega pangakontodel kasvab ka patriotism. Unustatud on vana mantra, et rahal puudub kodumaa. Vastupidi, Andrei Filatovi raha lausa anub, et teda uue kodumaa teenistusse rakendataks.
"O tempora, o mores!" kaebas Cicero vanade roomlaste üle. Tänaseks on õnneks selge, et raha ravib suurimadki moraalsed puudujäägid.