Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tundlik ja sõltumatu Johannes Saal
Praegu eksponeeritakse Tartu Kunstimuuseumi viltuse maja kahel korrusel tema 200 maali, joonistust, akvarelli, kunstniku kirju ja eluloolisi materjale.
Kuraatorid Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu on näituse koostamisel lähtunud kronoloogiast ja temaatikast.
Väljapaneku avapeatükk "Kunstnikuks sündinud" koondab Johannes Saali autoportreid, pilte abikaasast ja Pallase-aegsed maalid. Tartumaal Luunja vallas Oja külas sündinud kunstnik astus 1933. aastal Pallasesse. Kehva tervise tõttu pidi ta vahepeal õpingud katkestama ning ta lõpetas Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused 1943 aastal.
"Valu minu südame" hõlmab isiklikest üleelamistest ja sõjakoledustest sündinud teoseid, pildid seeriast "Kodutalu peediväljalt" kujutavad aga omakandi rahva igapäevategemisi, mis olid kunstnikule juba lapsepõlvest tuttavad. Väga emotsionaalsed on "Kaasaegsete" galeriisse kuuluvad kolleegide, kunstiõpilaste ja tuttavate portreed. Ränka psühholoogilist painet ning indiviidi ja totalitaarse riigi konflikti kannavad "Võimu ja vaimu" teemasse valitud pildid. Johannes Saali närvikava ei pidanud vastu skisofreenilise ajastu painetele ning teda vaevasid meeleheitehood ja ebakindlus.
Vaatamata karmidele repressioonidele jäädvustas Saal tol perioodil lõuendeile ka värvirõõmsaid, Krimmi päikeseküllast inspireeritud lõunamaa maastikke, mis on näitusel esitletud pealkirjaga "Värvilummus".
"Koduaknast" ühendab koduseinte vahele sunnitud voodihaige kunstniku linnavaateis ja sisemonolooge ning "Luupainajad" kunstniku viimaste aastate sürrealistlikku loomingut.
Nii nagu Johannes Saal, pole ükski teine Eesti kunstnik süvenenud surma teemasse. Ema ja pisipoja kaotus kummitavad teda kogu aeg.
Näitusega kaasneb ka mahukas monograafia-kataloog, milles antakse põhjalik ülevaade kunstniku elust ja loomingust. Valitud katkendid Johannes Saali kirjavahetusest ja märkmetest võimaldavad heita pilgu kunstniku tunde- ja mõttemaailma, väljavõtted toonasest kunstkriitikast kajastavad aga stalinistliku kunstipoliitika ideologiseeritust, kommenteerib Tiiu Talvistu.
Autor: Tiina Kolk