Üks silm naerab, teine nutab: palgad tõusevad

Aivar Hundimägi 22. detsember 2006, 00:00

Aasta tagasi hoiatas juhtimiskonsultatsioonifirma PW Partners tegevdirektor Peeter Võrk ettevõtjaid, et nad peavad 2006. aastal arvestama 20% suuruse palgatõusuga. Äripäeva küsitletud ettevõtjad nii järsku tõusu ei prognoosinud.

Töötajate rõõmuks ja ettevõtjate kurvastuseks läks hoiatus täppi. 2006. aasta oluline märk oli kiire palgatõus paljudel elualadel. Töötajate sissetulek on teema, millega erakonnad kevadel toimuvatel valimistel hääli üritavad püüda. Keskerakonna juht Edgar Savisaar näeb Eestit vaevavate oluliste probleemide lahendusena riigiteenistujate keskmise palga kergitamist 25 000 kroonile. See soov toob ettevõtjatele hirmuhigi laubale, sest riik on juba praegu olnud üks palgatõusu hoidjaid. Reformierakonna esimees Andrus Ansip lubab Eesti viia 15 aastaga Euroopa Liidu viie jõukama riigi hulka ja keskmiseks palgaks 40 000 krooni.

On selge, et kiire palgakasv jätkub ning töötajate leidmine on muutunud paljudele ettevõtjatele küsimuseks, millest sõltub nende äri.

Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri on kirjutanud Äripäevas järgmist: "Tulevik sõltub kõige enam sellest, mis juhtub tööturul. See on ka ettevõtja suurim mure: 44% tööstus- ja 76% ehitusettevõtteist arvab, et tootmise kasvu pidurdab eelkõige tööjõupuudus. Ei aita ka varasemast kõvasti kõrgema palga maksmine - vabu töötajaid pole."

Lauri soovitab loobuda tootmisest, mida ei saa kasvavate kuludega kasumlikult teha, ja mõelda kaugemale kui mõni kuu. "Tootlikkuse kasvatamine ei tähenda seda, et tööline tuleb panna kaks korda kiiremini käsi liigutama, vaid tegema midagi, mis on oluliselt väärtuslikum sellest, mida ta varem tegi. Eestis saab küll tootlikkust kasvatada tootmise parema korraldamisega, kuid see ei pruugi palju juurde anda. Eesti majandus peab hakkama lihtsalt pakkuma Saksamaa või Soome majandusega võrdväärseid kaupu-teenuseid, sest meie tööjõud jõuab oma hinnas paratamatult peagi nendega samale tasemele," kirjutas Lauri.

Äripäeva arvates tasub ettevõtjatel teha audit ning mõelda, mis juhtub firmaga siis, kui palgad tõusevad kolm korda. Kui tootmine on sellise arengu korral surnud, tasub sealt võtta momendil maksimum ja valmistuda tegevusest loobumiseks, lõpetada investeeringud ja koolitada tööjõud ümber. Ei ole tarvis hoida jäigalt kinni tegevustest, mis tööjõukulude tõustes osutuvad kahjumlikuks.

Muidugi on tööjõupuuduse leevendamiseks ka alternatiivseid lahendusi. Näiteks peaminister Andrus Ansip soovitab haarata tööturule osalise tööajaga tööjõudu. Standardi omanik Enn Veskimägi näeb ühe lahendusena võõrtööjõu senisest lihtsamat riiki lubamist. Skype'i operatsioonide juht Sten Tamkivi pakkus Äripäeva veergudel välja tööturisti viisa idee.

Kindlasti tuleks nende võimalustega tegeleda, aga need ideed sarnanevad rohkem valuvaigistitega, mis probleemi leevendavad, kuid ei lahenda. Eestis viimastel aastatel toimunud palgakasv on selline, mida ka kõige optimistlikumad inimesed ei suutnud prognoosida. Me ei osanud täpselt hinnata Euroopa Liiduga liitumise mõju meie tööturule. Nii on juhtunudki, et positiivsed uudised kiirest palgakasvust ehk siis inimeste elujärje paranemisest on muutunud tööandjatele negatiivseks lugemisvaraks. Võib olla kindel, et mitmes sektoris ei alanda palgasurvet ka majanduskasvu aeglustumine.

Seetõttu on kasulikum oma äriplaanides arvestada, et senine palgakasvu tempo jätkub ja lahendus ei ole mitte tööjõukulude kasvu pidurdamine, vaid selliste toodete ja teenuste pakkumine, mis on konkurentsivõimelised ka kaks-kolm korda suuremate tööjõukulude korral. Praegu tööturul toimuv mõjutab Eesti majandust sama oluliselt kui krooni tulek, erastamine või Vene turu kadumine. Viimane oli tookord meie ettevõtjatele karm õppetund.

Ka praegune tööturu olukord võib paljudele ettevõtjatele valusaks õppetunniks osutuda, kui ei arvestata tööjõukulude kiire kasvuga.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:25
Otsi:

Ava täpsem otsing