Ümbrikupalk Grossi juurest

Kohtu asjus pidas Gross sõna - mees nõuab Äripäevalt 1,5 miljonit krooni ning Grossile kuuluv firma andmete ümberlükkamist.

Äripäeva toimetajate kolleegium valis Ralf-Martin Soe kirjutatud artikli "Ümbrikupalk Grossi juurest" meie selle aasta parimaks. Tegemist on erakordse artikliga, kus ajakirjanik juhtis isiklikul osalusel tähelepanu olulisele probleemile Eesti ühe suurema tööandja juures.

Meenutan lühidalt loo sisu. Ajakirjanik Ralf-Martin Soe läks tööle Grossi firmasse OG Elektra Tootmine ning töötas seal neli päeva. Töö eest maksti Ralfile peo peale 925 krooni - makse maha ei lähe ja paberit ei saa. Lindistatud vestlustest tsehhi juhataja, raamatupidaja ja töölistega selgus, et firmas on tavaks maksta töötasu kahes osas - üks osa panka, sellelt makstakse ka maksud, ning teine osa peo peale, sellelt makse ei maksta. Selline jaotus on vaid siis, kui inimene on ametlikult tööle vormistatud. Kui lepingut pole tehtud, ei lähe maksudeks sentigi.

Pärast raha kättesaamist helistas Ralf Oleg Grossile ning rääkis, kuidas talle mustalt palka maksti. "Te olete kaasosaline, te võtsite raha vastu niimoodi, et see ei ole seaduslikult võetud /…/ Siin on minu riisumine, minu firma riisumine, mis võrdub minu riisumisega," süüdistas Gross Ralfi, eitades, et tema firmades ümbrikupalka makstakse.

Paar päeva hiljem võttis toimetusega ühendust Grossi firma tegevjuht Tarmo Terav ja teatas, et kõik maksud Ralfi töötasult on makstud ning et salaja lindistamisega on ajakirjanik rikkunud karistusseadustikku. Ja muidugi kinnitas taas, et mingit ümbrikupalka firmas ei maksta.

Äripäev avaldas artikli koos lindistuste väljavõtete, Grossi ja Terava kommentaaridega. Ning Gross esitas Äripäeva vastu kaks hagi: ühe enda nimel, nõudes muu hulgas 1,5 miljonit krooni, ning teise oma firma nimel. Praegu on mõlemad hagid Harju maakohtus menetluses ning Äripäev ja Gross esitavad kohtule tõendeid.

Miks just Oleg Gross ja miks selline eksperiment? Oleg Grossi firmades töötab tuhatkond inimest ja ta on üks suuremaid tööandjaid Eestis. Seega ei puuduta tema firmades ümbrikupalga probleem mitte kümmet või isegi sadat inimest, vaid tuhandeid, arvestades ka tema töötajate pereliikmeid.

Kuulujutud, et Gross maksab osa palka ümbrikus, on ringelnud juba aastaid, kuid fakte polnud. On keeruline leida inimest, kes oma nime all tunnistaks juhtunut ajalehes, kuna Lääne-Virumaal on Gross väidetavalt absoluutse mõjuga - kes tema vastu astub, riskib töökoha, sissetuleku ning võib-olla ka tervisega. Ei jäänud muud üle, kui kasutada ajakirjaniku jaoks viimast võimalust - osaleda varjatult eksperimendis. Pärast artiklit ja kohtuasjade algatamist on Grossi firmades töötajate ametlik palk kuuldavasti tublisti kasvanud.

Grossi firmad on nüüd tagantjärele muutnud eelmise ja üle-eelmise aasta majandusaasta aruandeid, vähendades töötajate arvu, et keskmine palk tuleks kõrgem. See ei muuda midagi.

Äripäeva eesmärk oli näidata probleemi ja veenda lugejat, et Grossi firmades maksti ümbrikupalka, et töötajate olukord seal paraneks ja teiste maksumaksjate kulul elamine lõpetataks. Usun, et aitasime Oleg Grossil selles suunas suure sammu astuda.