Keskmine hind võib eksitada

Enn Tosso 03. jaanuar 2007, 00:00

Tihti aetakse omavahel segamini kinnisvara tehinguhind ja pakkumishind.

Kinnisvarabüroode turuülevaated ning statistikaamet esitavad keskmisi tehinguhindu. Samal ajal avaldatakse ajalehtedes ka keskmisi pakkumishindu, kus allikana märgitakse tavaliselt city24 või mõni teine kinnisvaraportaal. Erinevad hinnad võivad kinnisvaramüüjat segadusse ajada ning tekitada küsimuse, kumb võtta aluseks oma kinnisvara müümisel. Aus vastus oleks: kumbki ei sobi. Keskmised tehinguhinnad peegeldavad kinnisvara hinda minevikus. Ent kiire hinnatõusu perioodil pole müüjal eriti midagi peale hakata teadmisega, mis tema kinnisvara maksis pool aastat tagasi. Kinnisvara väärtus on tavaliselt veidi kõrgem, kui viimases ülevaates toodud keskmine hind.

Täiesti vastupidine häda on keskmiste pakkumishindadega. See kajastab keskmist hinda, mida teised ostjad oma kinnisvara eest soovivad saada. Ent müüjate ootused on pahatihti utoopilised. Paljud kuulutused pannakse ulmeliste hindadega hea õnne peale üles ning nihutavad sellega keskmise hinna paigast ära. Nõnda on keskmine tehinguhind tavaliselt liiga madal ning keskmine pakkumishind liiga kõrge.

Tekib küsimus, kuidas siis teada saada, millise hinnaga kinnisvara müüki panna? Kõige kindlam vahend on nn proovimine. Kui kuulutus on paar nädalat üleval olnud ja ühtegi huvilist veel pole, on hind kallis. Kui aga esimesel päeval hakatakse massiliselt helistama, on hind odav.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing