Uus aasta eristab sikud lammastest

Alanud aasta eristab kinnisvaraturul sikud lammastest ehk hea kinnisvara leiab ikka ostjaid, ent rämps kaotab igasuguse väärtuse.

Eelmise aasta teisel poolel omandas taas mõtte mõiste "kinnisvara müümine". Lõppema hakkas hullumeelne olukord, kus defitsiit oli nõnda suur, et vahendusfirmad tegelesid korterite jaotamisega. Huvilisi oli nii palju, et osta said vaid kiiremad. Hind ei mänginud mingit rolli. See aeg sai õnneks otsa.

Alanud aastal võib ennustada trendi süvenemist. Kuna ostjaid jääb oluliselt vähemaks kui müüjaid, hakatakse selget vahet tegema kvaliteetsel kinnisvaral ning rämpsul.

Kesklinna miljööväärtuslikud korterid, aga ka korralikult ehitatud uuselamud jäävad endiselt hinnatuks ning nende hindadega ei juhtu midagi. Ent oma oinapäev saabub lõpuks mägede tüüpkorteritele ning kehvas kohas nigela kvaliteediga kipsmajadele. Seda ei saa isegi krahhiks nimetada, ent kehva asja lihtsalt keegi enam ei osta ning selliste korterite ning majade hinnad paratamatult langevad.

Kinnisvaraspekulant, kes möödunud aastal kaeti salapärasuse ning kõikelubatavuse oreooliga, saab põrmu tallatud. Ehk nimi kinnisvaraspekulant saab sõimusõnaks ning luuseri sünonüümiks. Paljud spekulandid peavad oma kinnisvara kahjuga maha müüma ning jäävad ka pankade ees võlglasteks.

Samas, need, kes ostsid kinnisvara elamiseks ning ei plaani mõne aasta pärast müüa, ei pea muretsema. Kinnisvara on endiselt parim investeering ning hinnad tulevikus tõusevad. Ent see ei juhtu enam sel kümnendil.

Kuna Euribor tõuseb ning laenutingimusi hakatakse karmistama, muutub taas aktuaalseks korteri üürimine. Arenenud riikides on täiesti normaalne, et osa inimesi ei soetagi endale kunagi kinnisvara ning eelistavad olla üürnikud. Kuna enese lõhkilaenamine pole enam rahvuslik spordiala, kujuneb lõpuks välja toimiv üüriturg. Eelistatakse pikki üürilepinguid, millega kaasneb ka märkimisväärne hinnasoodustus. Kes soovib korterit üürida kolmeks kuuks, peab maksma sisuliselt topelthinda.

Krahh ei tule nii lihtsalt. Kinnisvaraturg ei saa praeguses olukorras sisemiste faktorite mõjul kokku kukkuda, kuid loomulikult mõjutavad seda negatiivsed sündmused maailma majanduses. Kuid ka selline olukord ei too kaasa kollapsit, vaid turu ajutise seisaku.

Raskuste korral ei teki inimestel hüsteerilist vajadust oma kinnisvara müüa.