Aasiast kasvu otsimas

Romet Kreek 05. jaanuar 2007, 00:00

Kuna mõned investeerimishuvilised küsisid arvamust aasta lõpus lõppenud Hansapanga Aasia investeerimishoiuse suhtes, tutvusin sealsete (Jaapan, Lõuna-Korea, Hiina, Taiwan, Singapur ja India) aktsiaturgudega.

Selle tegevuse raames said need turud natuke lähedasemaks ning kuna mu ettevõttel oli vaba raha, otsustasin ka mõnele sealsele turule raha paigutada - küll mitte investeerimishoiuse kaudu. Investeerin kahele Aasia turule. Minu jaoks jõudsid finaali Lõuna-Korea, Singapuri ja Taiwani aktsiaturg. Kolmest finalistist ei jäänud sõelale Lõuna-Korea. Lisaks olen juba varasemast ajast Aasias "kohal" Hiina aktsiaturul investeerimisriskiga investeerimishoiusega ja Jaapanis indeksiaktsia ostuoptsiooniga.

Valik langes Singapuri kasuks, kuna sellel riigil on terve majandus, valuuta on tugev ning vaatamata majanduse väiksusele on aktsiatevalik piisavalt mitmekesine. Singapuri indeksiaktsia, mida saab osta-müüa New Yorgi börsil, on panganduskeskne, pangandus on aga laenutegevuse kaudu majanduse ja kaubanduse ning elatustaseme muutusega äärmiselt tihedalt seotud. Pankade osakaal MSCI Singapuri indeksis on suisa 54 protsenti. Fondi viie suurima rahapaigutuse seas on kolm panka, telekom ja tööstusettevõte.

Muide, investorid kipuvad pigem eelistama madala laenuportfelli kvaliteediga India pankade aktsiad - ikkagi suur turg ja kiire kasvuga. India suhtes olen ma iseäranis pessimistlikult meelestatud võrrelduna Hiinaga - kui Hiina poliitbüroo teeb majanduses korralikku tööd, siis India bürokraatia roll ning keskpanga ja rahandusministeeriumi poliitika õhutab pigem vahepeal juba peaaegu lõhkenud mulli.

Singapuri fondis on 38 ettevõtte aktsiad, kümne suurima rahapaigutuse osa fondi varades on 72 protsenti. Kuigi mõnedki investorid on ekslikult arvanud, et indeksaktsiatel ehk börsil kaubeldavatel fondidel pole haldustasu, tuleb nentida, et haldustasu on, kuid oluliselt madalam aktiivselt juhitud fondide omadest. Näiteks Singapuri indeksaktsia aastane kulu on 0,54 protsenti. Indeksaktsiate ostul-müügil kehtib sama maaklerteenuse tasu, mis USA aktsiatelgi.

Alalõpmata tuha all hõõguvad pinged Hiina Rahvavabariigi ja Taiwani (ehk Hiina Vabariigi) vahel ei pannud mind sugugi seda aktsiaturgu ära põlgama, nagu ka sagedased maavärinad. Kohati on need poliitilised pinged lausa jaburduse piiril. Kuigi mõlemal riigil on tänu keelte lähedusele head eeldused omavahel äri ajada, ei olnud veel hiljuti võimalik Taiwanilt otse regulaarlendudega Hiinasse lennata ja vastupidi. Ka on vastastikku püstitatud kõikvõimalikke administratiivseid takistusi äri ajamisele teises riigis. Seetõttu on kohtumispaigaks Hiina RV autonoomne koostisosa Hongkong, mille kaudu lennatakse soovitud kohta ning kus registreeritud ettevõtteid äritsemast ei takistata.

Üheks põhjuseks, miks eelistasin Taiwani, olid sel aktsiaturul domineerivad (47 protsenti indeksiaktsia koostisest) tehnoloogiaettevõtted (eelkõige riistvara), mis minu portfellis varem praktiliselt puudusid. Võib ju tunduda kummaline, et Eesti investorid armastavad sedavõrd Intelit ja AMDd, kuigi USA börsidel on ka Taiwani pooljuhitootja Taiwan Semiconductor Manufacturingi (TSM) aktsia. Taiwan Semiconductori aastakäive oli 9,86 miljardit dollarit, ning puhaskasum seejuures 3,47 miljardit dollarit. Intel suutis 35,9 miljardi dollari suuruse käibe juures teenida kõigest kuue miljardi dollari suuruse kasumi ehk kasumimarginaalid vastavalt TSMil 35,7 protsenti Inteli 16,7 protsendi vastu. Intel raporteeris viimati avaldatud kvartalitulemustes kasumi 34,8protsendisest kukkumisest ühes käibe 12,3protsendise vähenemisega. TSMi kasum kasvas 32,7 protsenti, käive aga 17 protsenti. Ettevõtete tootevalik erineb, kuid äri kasumlikkus ja kasv näivad küll rääkivat Taiwani kompanii kasuks. Muide, sel aastal 20seks saav TSM pole aguligaraažis tegutsev väikeettevõte - selle turuväärtus on 56,6 miljardit dollarit, Intelil seevastu 117 miljardit. TSMi hinna/kasumi suhe oli 15,5, Intelil 20,1. Siiski ei julgenud ma piirduda TSMi aktsiaga, pealegi võib Taiwanis ka teistes sektorites põnevaid arenguid ette tulla. Näiteks on sealne pangandussüsteem sedavõrd ülereguleeritud, et Taiwani pankadel on lihtsam teenindada oma rikkamaid kliente Hongkongis, kuna uute teenuste turuletoomine on Taiwanis bürokraatia ja kõrgete kulude tõttu erakordselt raske. Uus valitsus võib olukorda lihtsustada, kuid eks seda ole seal oodatud juba pikka aega.

Morningstari andmetel on Taiwani indeksiaktsia aastane kulu 0,85 protsenti. Taiwani aktsiaturu hinna/kasumi suhe on 21, 2001. aastal oli see koguni 98. Raamatupidamisväärtuse suhtes on Taiwani aktsiad kolmandat korda viimase kuue aasta jooksul kõrgtasemel (P/B suhe 2,1). Singapuri aktsiaturg on madalalt hinnatud (P/E 14,6), kõrgaegadel oli see aga Bloombergi andmetel pikemat aega 18 ja 25 vahemikus. Raamatupidamisväärtuse suhtes on hinnad Singapuri turul aga kuue aasta kõrgeimal tasemel (P/B 2,2).

Balti riikide majanduskasvuga ei anna neid Aasia tiigreid muidugi võrrelda, kuid USA ja Lääne-Euroopa kõrval on kasv igati korralik. Singapuri majandus kasvas viimati avaldatud andmete põhjal 5,9 protsenti, Taiwanis 5 protsenti.

Ma ei oota, et need aktsiaturud jõuaksid tootluselt maailma esimese 20 hulka, kuid ei muretse ka eriti nende kukkumise pärast maailma viletsamate hulka. Isegi, kui need börsid pikemat aega kukkuma peaksid, on mul kaotuste piiramiseks oma aega ootamas kahjumit piiravad tehingukorraldused, mistõttu võin neid sündmusi arvatavasti juba mõnes suhteliselt kauges jaamas pealt vaadata.

Et sealsetel turgudel ka halbu aegu on olnud, võib näha kas või juuresolevalt jooniselt. Ka Aasia kriis 1998. aastal lõi Taiwani küllaltki valusalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing