Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Helena ei oska raha koguda
Mart Reiniku gümnaasiumi 10. klassi õpilane Helena Kullamaa saab emalt taskuraha iga kuu algul 1000 krooni. Raha saab väga kiiresti otsa ning pea alati on vaja juurde küsida. Selleks peab ta oma kulusid ka põhjendama.
Helena saab raha pangaülekandega, sest nii on mugavam. Pangakaart tehti talle juba väga ammu. Arvelt ei kao raha nii kiiresti kui rahakotist.
Helena kannab pangakaarti alati kaasas. Kui parasjagu sularaha otsa saab, on hea pangakontolt võtta. Sularaha on tal alati. "Kes teab, millal pangaautomaat kaardi ära sööb," sõnab ta.
Helena raha kulub peamiselt toidule ja meelelahutusele. Neiu käib tihti kinos või laenutab filme ja vaatab neid kodus. Oma suureks nõrkuseks peab ta tomatimahla, mille peale kulub kuus umbes 200 krooni.
Poes käies vaatab Helena ka hindasid. Kui hind on kõrge, kuid kaup seda väärt, siis ost tegemata ei jää. Helena eelistab siiski odavamaid asju, ent kõik oleneb kvaliteedist.
Helena hobiks on aeroobika, kuid talle meeldib ka jooksmine. Tantsimisega tegeleb ta vahelduva eduga ning selle kõige jaoks saab ta eraldi raha vanematelt.
Eelmisel suvel käis Helena kaubanduskeskuses marju müümas ning teenis kokku umbes 10 000 krooni. Tüdrukule meeldis see töö väga. Helena teeks hea meelega tööd, kuid alati ei leidu piisavalt tasuvat ning meeldivat ametikohta. Samuti võib see hakata kooli segama.
Tütarlaps nimetab end kindlameelselt kulutajaks, sest ta ei saa kogumisega üldse hakkama.
Autor: Liis Epro