Olge terved, arstid tahavad streikida

Sööge ohtralt küüslauku ja mett, jooge teed ja tehke sporti, siis ei tule haigused kallale. Eriti vajalik on see praegu, sest õhus on pealinna tervishoiutöötajate streik.

Tervishoiutöötajate streigiähvardus on nagu traditsiooniline uusaastatervitus - see on kõlanud vähemalt kolm aastat järjest pisut enne või pärast aasta vahetumist ehk kui käib järgmise aasta raviraha jagamine või selgub pärast seda haigekassa reservi suurus. Seekord ongi ajendiks viimane. Rahad on jagatud ja seejuures palgatõusuga arvestatud. Samuti saavad Tallinna perearstid Tallinna linnalt tänavu 56 miljonit krooni lisaraha. Aga haigekassa reserv - 641,5 miljonit - võimaldaks tervishoiutöötajate meelest suuremat palgatõusu.

Äripäev soovitab tervishoiutöötajate, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajatel koos riikliku lepitajaga maha istuda ja proovida pinged rahumeelsemal viisil maandada. Tervishoiu rahastamist pole võimalik reformida streigiga, vaid ikka vajadusi ja võimalusi kaaludes.

Eesti tervishoiutöötajate palgad ei ole tõepoolest võrreldavad nende läänepoolsemate kolleegide töötasudega, aga ka meie riik ei ole rikkuselt nendega võrreldav - võib-olla alles 15 aasta pärast, nagu loodab peaminister Andrus Ansip, oleksime samaväärsed.

Praegu näitab meie võimalused kätte meie majanduskasv ja ka tervishoiutöötajad tunnetavad seda tänavu oma suuremates töötasudes. Kui aga palk tekitab küsimusi, tuleks kõigepealt pöörduda oma tööandja - haigla juhtkonna poole, sest haiglad otsustavad ise iga oma töötaja töötasu üle.

Probleem pole ju ainult tervishoiutöötajate palkades. Elanikkond vananeb - potentsiaalseid ravivajajaid on 1,36 miljonit, kuid raviraha koguneb 730 000 maksumaksjalt - üks inimene maksab sisuliselt kinni kahe ravikulud ja maksu tõstmine oleks vale.

Teine probleem on, et vähe tegeldakse haiguste ennetamisega, samuti taastusraviga, mis aga vähendaks tulevikus kindlasti oluliselt ravikulusid.

Et viia tervishoiu rahastamine paremini vastavusse meie vajaduste ja võimalustega, on Äripäeva meelest vaja suuremat reformi. Alustada võiks maksuvabastusest tööandjate kantavatele töötajate tervisespordikuludele. Suurem samm oleks ravikindlustuse tõstmine analoogselt pensionikindlustusele sammastele. Aga seda ei saa teha enne, kui on olemas poliitiline kokkulepe, millised teenused tuleb kindlasti solidaarselt kinni maksta ja mille eest peaks inimene ise maksma - praegu on nende seas näiteks hambaravi.

Arstid ei räägi streigiähvarduseski ainult oma palkadest, vaid tervishoiu rahastamise ümbervaatamise vajadusest. Ees on valimised ja praegused otsustajad on ametis veel vaid pisut üle kahe kuu. Selle ajaga niisugusi küsimusi ei otsustata. Kahju, kui arstid nii tõsist probleemi ise tõsiselt ei võta.

Autor: ÄP