Suurlinna olemus Hiina tänapäeva kunstnike tõlgenduses

Näitus esitleb Lõuna-Hiina suurimas maakonnas Guandongis elavaid ja töötavaid kunstnikke - üle tosina autori enam kui poolesaja tööga.

Autoreid paelub viimastel aastakümnetel kogu Hiinat puudutav linnastumise teema, mis on toonud kaasa mitte ainult materiaalseid, vaid ka vaimseid probleeme. Guandongi pealinn Guangzhou, 6 miljoni elanikuga suurlinn, on Hiina linnadest kõige kauem olnud avatud võõramaalastele: portugallased avastasid Euroopa jaoks Pärli jõe ääres asunud Guangzhou 1514. aastal, 1757-1842 oli just Guangzhou ainuke võõramaalastele avatud sadam, 1920ndail kujunes Guangzhoust üks rahvusliku liikumise keskusi, 1940ndate lõpul just Jaapani invasiooni vastulöögina kinnistus seal uus rahvavabariik.

Soodsas majanduskliimas oli 2000. aastaks ühest Hiina lõunapoolsemast sadamalinnast kujunenud tõeline 21. sajandi metropol. Ajalooürikud kinnitavad, et linn rajati juba 214. aastal enne Kristust. Tänases Guangzhous avanevad eurooplasele kummastavad ja vastuolulised kihistused: tuhande aasta vanused matmispaigad, budistlikud templid, hiina pargikultuur, aga ka 18. sajandi koloniaalstiilis euroopalikud linnaosad, idamaine turg ning moodsad pilvelõhkujad, messikeskused, safaripargid hotellikompleksidega, väljaarendatud ülikoolilinnak. Kirev, hoomamatu, kuid äärmiselt põnev tervik, nendib näituse kokkupanemiseks paar korda Hiinat külastanud Reet Varblane.

Pööre nüüdisaja Hiina kunstis toimus paarkümmend aastat tagasi. "See on ajal, mil hiina kunstnikud asusid dekonstrueerima sotsialistliku realismi kaanonit ja kultuurirevolutsiooni põlvkonna hoiakuid ning sealt edasi uue Hiina identiteeti otsima lääne nüüdiskunsti keele integreerimisel hiina traditsioonidega.

Näitus viib vaataja totalitaarrežiimi ideoloogiliste ikoonide kriitilise analüüsi juurest kapitalistliku tarbimisühiskonna ühtlustavate ikoonide tõlgendamise, kommertsideaalide tekkimise ja uue konteksti analüüsi juurde," märgib kuraator.

Hiina nüüdiskunstnikud kasutavad oma sõnumi edastamiseks samu meediume - videot, fotot, maali - nagu nende kolleegid mujal maailmas, aga ometi võib leida nende töödes seoseid aastatuhandetepikkuse kultuuriga.

Hiina kultuuri lähemaks tutvustamiseks kõneleb 9. jaanuaril Katja Koort Hiina mõtteviisidest, 10. jaanuaril Martti Kalda 20. sajandi Hiinast, 11. jaanuaril Alari Allik hiina nüüdiskirjandusest, 17. jaanuaril Reet Varblane hiina praegusest kunstist ja 18. jaanuaril näidatakse hiina nüüdisfilmi programmi. Loengud algavad kell 18.

Autor: Tiina Kolk