Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Käib Rumeenia vääristamine

Peep Aaviksoo 08. jaanuar 2007, 00:00

Aasta algusest on ELis kaks uut riiki, Rumeenia ja Bulgaaria. Mida me neist riikidest teame ja mida võiksime teada? Tuginedes isiklikule kogemusele pooleteise aasta jooksul Rumeenias, olen veendunud: see maa väärib tunduvalt rohkem tähelepanu.

Tavaeestlasele meenuvad seoses Rumeeniaga türann Ceausescu, mustlased, vaesus, korruptsioon, Nadia Comaneci, Murfatlari vein, tennisesõpradele Ilie Nastase, korvpallisõpradele Kalevis mängiv Catalin Burlacu. Rumeenia on oma 22,5 miljoni elanikuga suuruselt kaheksas Euroopa riik - nn uutest riikidest Poola järel teine.

Erinevalt Bulgaariast, mida nõukaajal kutsuti 16. liiduvabariigiks, ei olnud Rumeenia nõukogudesõbralik riik, sest isemeelne Ceausescu ajas rohkem asju USA, Prantsusmaa ja Hiinaga. Koolis õpitav esimene võõrkeel on olnud prantsuse, inglise, itaalia või saksa keel.

Eriti uhked on rumeenlased oma romaani päritolule, romaani juured on kultuuris selgelt tunda. Kuni nõukogude okupatsioonini 1947 kehtis konstitutsiooniline monarhia ja Hohenzollernitest pärinev kuningas Mihhai valitses riiki Euroopa demokraatlikust traditsioonist lähtudes. Enne Teist maailmasõda oli Rumeenia suhteliselt heal järjel riik. Seda tunnistab ka arhitektuur, mida Ceausescu ei jõudnud hävitada. Ega ilmaasjata kutsutud Bucharesti väikeseks Pariisiks.

Aga tuleme tänapäeva - kus Eesti oli majanduslikult ja riigikorralduslikult 6-7 a tagasi. See on ärilises mõttes hea tunne, kui läbi elatud kogemus võimaldab tulevikku üsna täpselt prognoosida. Ajalises nihkes protsessid on ainult võimendatud, sest Rumeenia on rahvaarvult

16 korda suurem - sama suur kui Balti ja Skandinaavia riigid kokku. Paljud suurkorporatsioonid on rajanud siia oma tootmisüksused, otseinvesteeringud on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud: 6,2 miljardi euroni 2006. IT-firmad on loonud sinna oma regionaalsed peakorterid koos arendusüksustega, sest iga aastal tuleb tööjõuturule ligi 5000 IT-spetsialisti. Eksport on kasvanud 39 miljardi euroni aastas. Töötus on 5% ja juba annab tunda hea tööjõu defitsiit. Reformimeelne valitsus tegeleb tõsiselt fiskaalpoliitika ja riigi usaldusväärsuse kasvatamisega, milles võitlus korruptsiooniga on prioriteet.

Tulumaks nii ettevõtetele kui ka eraisikutele on ühtlane 16% - see on toonud riigikassasse ootamatult hea tulu. Järgneva nelja aastaga on Euroliit lubanud toetusi 9 miljardit, mis peaks senist SKP kasvu (8%) veelgi toetama.

Tunnistan, et esimene kord seal olles olin skeptiline, sest tegemist on ikkagi Eestist erineva keskkonnaga. Tähtis on aga tunda erinevustes ära võimalused ja need enda kasuks tööle panna.

Esimene positiivne kogemus on inimesed: positiivsed, edasipüüdlikud, haritud ja hea elu on neil alles silmapiiril. Soov paremini elada paneb nad tööle. Enamik noori oleks valmis töötama 26 tundi päevas, kui vaid selle eest makstaks.

Teiseks, välisinvestorid on teretulnud, ka Eestist. Teatakse väga hästi, et me oleme oma majanduse pööramisega hakkama saanud ja kuna meiega käib kaasas skandinaavia karge ja korruptsioonivaba aura, siis võib ennast tõesti oodatuna tunda.

Kolmandaks. Asju on võimalik ajada ausalt ja vastavalt reeglitele suhteliselt kiiresti tulemusteni jõuda. Meie parim näide on 21 päevaga saadud detailplaneeringu kinnitus 300 korteri ehituseks.

Võimalustest seal puudust pole, kui oskad märgata paljude teenuste puudumist, millega Eestis ammu mugandunud oleme. 16 aastaga oleme omandanud kogemused, mida aeglasematele sõpradele edasi anda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing