Kuulujuttudel on enamasti positiivne mõju

Andro Kullerkupp 08. jaanuar 2007, 00:00

Vastupidiselt üldlevinud arusaamale, et kuulujutud on pigem negatiivsed, tõestas Vertex Consultingu tehtud uuring, et negatiivse mõjuga organisatsioonisiseseid kuulujutte esineb vähem kui positiivse mõjuga kuulujutte.

Vertex Consulting uuris, kas firmasiseseid kuulujutte peab tingimata vältima ja kas neid saab firma juhtkonna poolt teadlikult tekitada, juhtida ja peatada ettevõtte huvidest lähtuvalt.

Kuulujutt on subjektiivne informatsioon, mille sisu võib inimeselt inimesele levides muutuda.

Kokkuvõttes on 99% uuringus osalejatest puutunud kokku kuulujuttudega, 50% on teinud kuulujutule tuginedes otsuseid ja 55% vastajateni on jõudnud kuulujutt, mis oli alguse saanud nende enda väljastatud infost. Kõikidel juhtudel oli algupärane informatsioon muutunud.

Uuringu käigus hinnati, kuidas suhtuksid inimesed sellesse, kui firmajuhid tekitaksid firma heaolu huvides teadlikult kuulujutte.

Juhte intervjueerides selgus, et juhid ise peavad kuulujuttude tahtlikku tekitamist juhtide poolt üldjuhul ebaeetiliseks, kuid üllatusena ilmnes ka, et 69% vastajatest peab sellistel tingimustel kuulujuttude tekitamist eetiliseks.

See on üks võimalikest põhjustest, miks siiani ei ole kuulujuttude juhtimist käsitletud sisekommunikatsioonimeetodina. Tegemist on lihtsalt tippjuhtide negatiivse eelarvamusega.

Antud uuringu järeldusi toetavad mitmed uuringud, milles on hinnatud organisatsiooniväliste kuulujuttude mõju. Tuntuim organisatsiooniväliste kuulujuttude meetod on word-of-mouth-turundus. Lisaks on faktiliselt tõestatud aktsiaturgudele lekitatud kuulujuttude positiivne mõju aktsiahindadele. Viimasel ajal on diskussiooni tekitanud ka veebipäevikute kaudu levivad kuulujutud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing