Rumeenia jõuliselt arenev majandus

Rumeenia aktsiaturg on viimase viie aasta jooksul pakkunud investoritele muljetavaldavat tootlust. BET indeks, mis koosneb kümnest suurimast börsiettevõttest, on 2001. aasta novembrist alates tõusnud üle kümne korra. Erakordset hinnarallit ei suuda varjutada ka kohaliku valuuta samaaegne ligi 20% odavnemine euro suhtes.

Riigi majandusareng on olnud sama märkimisväärne kui börsiralli. Pärast kolmeaastast majanduslangust üheksakümnendate lõpus on SKT kasv olnud keskmiselt 5,1% aastas. Riigi järjest paranev majanduslik seisund peegeldub ka sealses tänavapildis. Pealinna kerkivad uued kortermajad ja eramud, liiklusvahendite arv on mitmekordistunud, tekitades Bukarestis tipptundidel liikluskaose.

Sarnaselt ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele on Rumeenia majanduskasvu vedajaks sisemaine nõudlus. Intressimäärade konvergents ja sisuliselt olematu erasektori ja majapidamiste laenukoormus võimaldavad hoogsalt investeerida ja tarbida. Eraisikute laenukoormus Rumeenias on ligikaudu kuus korda madalam kui euroalal. Kasvav konkurents kohalikul pangandusturul ja inflatsiooni alanemine teevad laenutooted kättesaadavaks järjest suuremale osale elanikkonnast.

Inflatsioon on riigis olnud probleemiks juba aastaid, kuid keskpanga range rahapoliitika on selle tänaseks aeglustanud 5%ni aastas. Samas tuleb märkida, et mullused üllatuslikult madalad inflatsiooninäitajad on osalt saavutatud riiklikult reguleeritud hindade tõusu edasilükkamise tulemusena.

Peamiseks riskiks Rumeenia majandusele võib pidada kõrget jooksevkonto defitsiiti. Möödunud aasta lõpuks oodatakse puudujääki üle 10% SKTst. Hoogsalt kasvavad tarbimine ja investeeringud on põhjustanud suure tarbe- ja kapitalikaupade impordi, mis on üks suure väliskaubandusdefitsiidi allikaid. Teine välistasakaalutuse põhjustaja on alates 2004. aastast oluliselt tugevnenud valuuta. 2004. a oktoobrist on Rumeenia leu tugevnenud euro suhtes ligikaudu 20%.

Kui Rumeenia makroseisund on üldjoontes tugev, siis aktsiaturul pilt nii hea ei paista. Indeksipõhiselt tundub turg kallis, kaubeldes vahemikus 18-20 korda 2006. aasta kasumi suhtes. Kasumikasv suurettevõtetes jääb aga vahemikku 10-15%. Blue-chip segmendis domineerivad kaks panka ja kaks naftaettevõtet, kõrge hinnatase on tingitud välisinvestorite suurest huvist. Tänini on suurem osa välisrahast voolanud 10-15 suuremasse börsifirmasse, tekitades turul küllaltki kitsapõhjalise hinnatõusu.

Huvitavaid võimalusi ja madalamat hinnataset pakub seevastu väikefirmade segment, mis pole siiani välisraha huviorbiiti sattunud. Börsil on üle saja väikefirma, mille aktsiatega kohalikud väikeinvestorid üsna regulaarselt kauplevad. Sellistesse firmadesse investeerides on oluline olla kontaktis firma juhtkonnaga, sest tihtipeale on madalal hinnal ka oma põhjus. Visiidid noteeritud väikeettevõtetesse on olulised ka juhtkonna kompetentsuse hindamise aspektist, aidates vältida investeeringuid plaanimajanduse stiilis tootmiskeskselt juhitavatesse firmadesse.

Rumeenia aktsiaturu jaoks on äärmiselt oluline esmaemissioonide jätkumine. Lisaks mitmetele väikese ja keskmise suurusega firmadele on valitsus teatanud valmisolekust mitu riigi vähemusosalust börsile viia.

Trigon arvab, et Rumeenia tugev majanduskasv jätkub vähemalt järgmised 5-7 aastat, kuni riik jõuab elatustasemelt lähedale Eesti omale. Seni on investoritel võimalik saada osa riigi jõudsalt kasvavast majandusest, investeerides eelkõige Rumeenia väikefirmadesse. Trigoni Teise Laine Fond on investeerinud üle 20% oma varadest Rumeeniasse ja tõstab seda osakaalu alanud aastal oluliselt.

Autor: Valdur Jaht