Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vee-ettevõtja ei ole veevärgi omanik
Kanalisatsiooni ja veevärgi arendamise põhimõtted on igas vallas erinevad.
Seoses kinnisvaraarenduse kiire levikuga Tallinna ümbritsevates valdades on paljudel majaostjatel ja kinnisvaraarendajatel kindlasti tekkinud küsimus, kes ja mille alusel otsustab, kuidas rajada ühisveevärk, kus on eelvoolud, kes need peab ehitama, kes korraldab reovee puhastamist ja kellega sõlmida teenuseleping, ehk kes ja kuidas ikkagi korraldab veevarustust ja kanalisatsiooni.
Eriti keerulises olukorras on kinnisvaraarendajad, kellel on arendusprojektid samaaegselt mitmes vallas.
Kahjuks puudub kohalikel omavalitsustel ühtne arusaam ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtetest. Üheks äärmuseks on seisukoht, et ühisveevärgi arendamine on kohaliku vee-ettevõtja ainuõigus koos õigusega seda oma suva kohaselt delegeerida. Teisalt on valdu, kus kogu arendamine toimubki arendajate poolt detailplaneeringute kaupa ja puudub terviklahendus, mis tagaks ühisveevärgi toimimise.
Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab vastavalt seadusele kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.
Lisaks nimetatud kommunikatsioonidele vajab uusehitis kindlasti ka võimalust saada veevarustuse- ja heitvee ärajuhtimisteenust. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja pädevus korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni.
Autor: Siim Roode