Euroraha pudelikaelas kinni

Eelarvesse jäi laekumata ligi 1,4 miljardit krooni. Endise rahandusministri Taavi Veskimägi sõnul iseloomustab see hästi suutmatust raha eelarvesse planeerida. "See näitab, et valitsus on olnud selgelt ülemäära optimistlik oma võimete hindamisel ja planeerinud eelarves vahendeid valesti," ütles ta.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eesti vahendite täieliku kasutamise graafikus ja võrreldes teiste uute liikmesriikidega oleme selles esirinnas. "Toetussummade kasutamisel on Eesti seadnud esmatähtsaks kvaliteedi, mitte kõikide vahendite kiire ärakasutamise," lisas ta.

Laekumine oli möödunud aastal neljandiku võrra parem kui varasemal kahel aastal, mil see on jäänud alla 60 protsendi. Ametnikud põhjendavad alalaekumist endiselt asjaoluga, et taotletud raha saab kätte alles pärast kulutuste tegemist. "Kuigi väljamaksete protsent võib esmapilgul tunduda mitte just kõige suurem, siis tegelikku kulgu näitab toetussummade kaetus projektidega, mis on 89 protsenti," selgitas rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Kalle Killar. 2004-2006 heaks kiidetud projekte on võimalik ellu rakendada ja raha kasutada 2008. aasta lõpuni.

Kuna väljamaksed on olnud ettenähtust väiksemad juba kolmandat aastat, peaks millalgi tekkima eelmiste aastate arvel ülemaksed (üle 100%), kuid seni on seda suutnud vaid üksikud ministeeriumid. "Kõik on hästi ka Eesti haldusvõimekusega struktuurivahendite planeerimisel ja rakendamisel. Seega ei ole Eestil tänu riskide heale katmisele ohtu, et perioodi lõpus tuleks osa toetusest tagasi maksta," kommenteeris Killar.

Kõige visamalt edenevad väljamaksed suurimat toetust jagavas põllumajandusministeeriumis, kus 2,1 miljardist kroonist suudeti jagada 1,4 ehk 65 protsenti. Edukaim on rahandusministeerium, kelle eelarvesse laekus 113% planeeritud rahast.

Euroopa Komisjon ei saa küll kommenteerida kõigi välisvahendite kasutamist Eestis, kuid rääkides struktuurifondide kasutamisest, on komisjon seisukohal, et Eesti on Euroopa Liidu vahendeid hästi kasutanud. See annab aluse arvata, et struktuurifondide vahendeid kasutatakse edukalt ka järgmistel aastatel. Samas muidugi struktuurifondide vahendite suurus kasvab järgnevatel aastatel märgatavalt, mis omakorda esitab Eestile suuremaid nõudmisi nii efektiivse planeerimise kui ka administreerimise mõttes.