LHV ruudus: raha rämpsvõlakirjades

Tänane Äripäev Ruudus kirjutab taas investeerimispanga Lõhmus, Haavel & Viisemann (LHV) tegemistest: seekord on selgelt kahjustatud II ja III pensionisamba klientide huvid. Oma tulevasse pensionisse investeerijate raha rändas ühe firma, mida LHV üritas päästa, rämpsvõlakirjadesse. Seda firmat, aktsiaseltsi 3S Holding (enne osaühing Versio Holding), rahasüst ei päästnud.

Äripäeva toimetus leiab, et LHV usalduskrediit on otsakorral ega soovita seepärast ennast LHV pensionifondidega siduda.

Kui USAs lahvatas finantskelmuse skandaal, mille võtmeisikud olid LHV (nüüdseks juba endised) töötajad Oliver Peek ja Kristjan Lepik, püüdis LHV kui investeerimispank end juhtumist maksimaalselt distantseerida. Et poisid tegutsesid omapäi, LHV ei teadnud midagi. Ometi olid mängus Rain Lõhmuse kontod USAs. Tollal väitsid nii LHV juhid kui ka teised finantsspetsialistid, et LHV pensionifondid ei ole ohus, sest tegemist on erinevate juriidiliste kehadega.

Rämpsvõlakirjade juhtum näitab, et LHV ei kõhelnud tegutsemast ka enda kui investeerimispanga nimel, et pensionisammaste klientide rahaga turgutada ühe firma finantsseisu. Ja juhtumisi turgutati niisugust raskustes firmat, mille osakapital oli panditud LHV-le endale. Nagu sukk ja saabas.

2006. aasta esimesel poolel moodustasid Versio Holdingu võlakirjad 4% LHV ühe III pensionisamba fondi ja 3,5% ühe II pensionisamba fondi mahust, mida ei olegi nii vähe, kui arvestada, et fondid tohivad ühte emitenti paigutada vaid teatud protsendi fondi rahast.

Kuivõrd võlakirju emiteerinud firma on sügavas kahjumis ja negatiivse omakapitaliga, võib arvata, et võlakirjad on muutunud praktiliselt väärtusetuks. Seda tunnistab ka Rain Lõhmus ise võlakirja omanikele saadetud kirjas eelmise aasta oktoobris, kui kahtleb, kas firma on suuteline edaspidi oma finantskohustusi täitma.

Tõsi, Versio Holdingu võlakirjad kadusid LHV pensionisammastest oktoobris 2006, kuid võib arvata, et fondide kliendid küll vahepealsest rahakeerutamisest ei võitnud. Pigem vastupidi. Kõhedust tekitab asjaolu, et pensionifondide haldaja on kasutanud kurjasti usaldust - pensioni kogumine käib ju aastakümneid ja sama kaua on raha usaldatud fondihalduri kätesse. Samas on kliendil raske pidevalt fondi rahapaigutustel silma peal hoida, ja mida post factum enam teha annakski. Finantsinspektsioon aga leiab, et juhtum "LHV ruudus" on juriidiliselt igati korrektne.

LHV pensionifondid on siiani väga hea tootlusega, ent kõrge tootlusega, nagu näeme, käib kaasas ka suur risk.

Autor: ÄP