Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arco võlub lõbustuspargi krundile suure magala

    Poolteist aastat tagasi võitis Arco Investeeringud Tallinna linnavalitsuse korraldatud endise lõbustuspargi krundi müügikonkursi.
    Müügikonkursi üheks tingimuseks oli, et sinna ehitataks nn Kadrioru tüüpi majad või lähtutaks rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Europan 6 võidutööst, mille järgi oleks krundi ehitusmaht olnud 45 000 ruutmeetrit.
    Sellise ehitusmahuga arvestasid paljud konkursil osalejad, keda oli üle kahekümne firma.
    4,9hektarilise maatüki enampakkumise võitis Arco Investeeringud, kes pakkus krundi hinnaks 251 miljonit krooni.
    Pärast konkursi võitu aga on Arco Investeeringute sellele krundile planeeritav ehitusmaht sujuvalt suurenenud kolmandiku võrra - 64 600 ruutmeetrini.
    Suurem ehitusmaht toob Arco Varale ligikaudu miljardikroonise lisakäibe. Milline aga peab olema üks Kadrioru tüüpi maja, seda ei suuda praegu enam keegi määratleda.
    "Kuna planeeringus kasutatud kirjelduse "Kadrioru tüüpi elamu" näol on tegemist kirjandusliku väljendiga, siis on väga keeruline määratleda, kas planeeritud hooned saab liigitada sellesse kategooriasse või mitte," kommenteeris Tallinna abilinnapea Kalev Kallo.
    Praeguse eskiisi järgi (detailplaneering algatati jaanuari alguses - toim.) on tulevases elukvartalis brutopinda 64 600 ruutmeetrit pluss keldripind.
    Arco oleks soovinud ehitada lausa 80 000 ruutmeetrit uusi kortereid, kuid Tallinna linnavalitsusega kooskõlastati see soov lõpuks 64 600 ruutmeetri juures.
    "Siin ei ole küll mingisugust uudist, et Tallinnas asjad niimoodi käivad," rääkisid mitmed kinnisvaraarendusega tegelevad ettevõtjad, kes Tallinna linnavalitsusega heade suhete hoidmiseks eelistasid jääda anonüümseks.
    Kuidas Tallinna linnavalitsuses detailplaneeringutega toimetamine käib, teatakse Arco Investeeringutes väga täpselt. Nimelt tegeleb ettevõttes planeeringutega Hain Karu, kes enne erasektorisse siirdumist juhtis üle kümne aasta Tallinna linnavalitsuse planeeringutega tegelevaid ameteid.
    Ka kõnealuse detailplaneeringu algatamise taotluse on kokku kirjutanud Hain Karu.
    Kokku plaanib Arco Investeeringud Kadriorgu otse mere äärde rajada umbes 800 korteriga elamukvartali. Koos ostuhinnaga läheb projekt maksma ca 1,8 miljardit krooni. Korterid jõuavad müüki kõige varem 2008. aasta lõpus.
    Paljud koos Arco Varaga Kadrioru krundile konkureerinud arendajad arvestasid palju väiksema lubatava ehitusmahuga.
    "Arvestasime pakkumise tegemisel Europan 6 võidutööga, umbes 45 000ruutmeetrise brutopinnaga," kirjutas ASi NCC Ehitus juhatuse esimees Toomas Aak.
    Merko Ehitus arvestas veel väiksema brutopinnaga - 30 000 ruutmeetrit.
    Pakkumisel tütarfirmaga osalenud Manutent OÜ juhatuse esimehe Märt Vooglaiu sõnul lähtusid nemadki pakkumisdokumentidest ning võimalikust ehitusmahust kuni 45 000 ruutmeetrit.
    Investeerimisfirma Eastern Europe Real Estate Investment Trust (EEREIT) juhatuse liikme Mihkel Oja vastuse järgi võeti pakkumist tehes aluseks, et krundi ehitusmaht on 36 000 ruutmeetrit.
    Veidi bravuurikamalt kui teised arendajad läks endist lõbustuspargi ala kosima Estconde-E, mille arendusjuht Marek Kroon selgitas, et nemad arvestasid võimalikku ehituspinda kõrvaloleva Skanska arenduse ja sellele tehtud Irina Raua detailplaneeringu järgi. "Me arvestasime ehitatavat netopinda kokku 50 000-60 000 ruutmeetrit ja müügipinda 35 000-50 000 ruutmeetrit," rääkis Kroon.
    Lõbustuspargi krundi kõrval asub kunagisele ETKVLi staadionile ehitatud elurajoon, kus majade vahele on jäetud mõned meetrid.
    "Arco plaanib sama tihedat, kui kõrval oleval Skanska krundil praegu juba on. Sellise planeeringu järgi vaatavad naabrid üksteisel ikka väga aknast sisse."
    ASi Arco Investeeringud juhatuse liikme Veiko Taevere kinnitusel arvestas Arco algusest peale, et saab ehitada praeguses mahus.
    Intervjuu ASi Arco Investeeringud juhatuse liikme Veiko Taeverega.
    Miks Arco Investeeringud jättis kõrvale Europan 6 võidutöö?
    Europani võidutöö ei arvestanud Põhjaväilaga, rannapromenaadiga, keskkonnanõuetega ning olemasolevate kinnistute piiridega ehk oli vabakäeline idee võimalikust arhitektuurist selles piirkonnas.
    Kas Kadrioru, Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu muutmine (et lubada mitmesektsioonilisi korterelamuid) on teiste osalejate suhtes õiglane?
    Planeeringu muutmist võivad taotleda kõik võrdsetel alustel.
    Üldplaneering vajab muutmist, kuna on üldsõnaline ning ei defineeri lahti kehtestatud nõudeid. Põhitingimusi üldplaneeringu muutmisega ei muudeta.
    Paljud teised konkursil osalejad arvestasid Europan 6 võidutööga ja ca 45 000ruutmeetrise brutopinnaga. Kas Arco arvestas kohe 65 000ruutmeetrise ehitusmahuga või kasvas maht aja jooksul?
    Maht on algusest lõpuni olnud üheselt reguleeritud ja pole vahepeal kellegi jaoks ei suurenenud ega vähenenud.
    Kas planeeritavad hooned võib liigitada Kadrioru tüüpi hooneteks?
    Kardioru tüüpi maja on mõistena defineerimata. Praegu kavandatud hoonestus on liigendatud maja, mis sobib antud keskkonda kõige paremini.
    Meie eesmärk on luua esteetiliselt ja funktsionaalselt ainulaadne elamupiirkond, mis sobib asukohalt erakordse kinnistuga.
    Kas võib öelda, et Arco Investeeringute tulevane hoonestus on sama tihe nagu Skanska arendatud kõrvalkrundil?
    Ei, eesmärk on just nimelt vältida kõrvalkrundil tehtud vigu, õppida nende kogemusest.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.