Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euro kasutuselevõtuks ametnikel töö tehtud

Piret Reiljan 15. jaanuar 2007, 00:00

Rahandusministeeriumis euroga liitumise projekte juhtinud Anne Sulling on ametist lahkunud, sest euroalane töö sai otsa. "Ei olnud mõtet sinna istuma ja ootama jääda," sõnas Sulling.

Tehtud on kõik ettevalmistused, mida sai üleminekuajast sõltumata teha: valmis on eurole ülemineku plaan, euro kasutuselevõtu seadus, euro veebilehekülg ja infomaterjalid.

Rahandusministeerium on kahe aasta jooksul euro tutvustamisele kulutanud ligi 700 000 krooni, Eesti Pank kulutas mullu pelgalt teavitusele 1,6 miljonit. "Kuigi euro tulek viibib, saab Eesti Pank üle Eesti kutseid tulla rääkima eurost ja selle tuleku aspektidest. Euro tuleb meil käibele niikuinii ning mida rohkem infot, seda parem," rääkis Eesti Panga europrojektide koordinaator Andrus Alber.

Kui palju on erasektor euro ootuses raha kulutanud, ei osanud Alber öelda. "Euroga liitumise nihkumine kaugemale kui 1. jaanuar 2007 sai teatavaks piisava ajavaruga ja võib arvata, et ettevõtjad ei olnud veel muretsenud endale näiteks topeltsahtlitega kassaaparaate sularaha paralleelkäibe perioodiks," selgitas Alber.

Sulling nentis, et riskid meie majandusele suurenevad oluliselt, kui eurole üleminek nihkub kaugele. "Kroon ei kaitse meie majandust võimalike spekulatsioonide eest, nagu euro seda teeks," märkis ta.

"Meil on vaja läbimõeldud tegevuskava, millal ja millist majandus- ning fiskaalpoliitilist hooba rakendada, et inflatsioon alla suruda. Näiteks praegune majanduskasv õigustaks oluliselt suurema ülejäägiga eelarvet, kui kavandatud," rääkis Sulling.

Lisaks viitab endine euroametnik vajadusele üle vaadata järgmistesse aastatesse planeeritud aktsiisitõusud, mille vale ajastus vähendaks inflatsioonikriteeriumi täitmise võimalusi.

Alber peab samuti kriitiliseks küsimuseks riigi majanduspoliitikat. "Kui Eesti eelarvepoliitika peaks järsult halvenema, siis võib suhtumine kiiresti muutuda - Eesti kiire laenukasvu, suure jooksevkonto defitsiidi ja kõrge välisvõla tasemega seotud negatiivsed signaalid ei pruugi välisinvestoritel enam tähelepanuta jääda," tõdes ta.

Jan Lidén, Swedbanki juhatuse esimees
Euro viibimine Eesti mainet ja usaldusväärsust negatiivselt ei mõjuta, sest turgudele on mõistetav, et siinne SKP ja palkade kiire kasv muudab raskeks Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmise.

Swedbank on üsna veendunud, et pikemas perspektiivis on Eesti majanduskasv jätkusuutlik, isegi kui lühiajaliselt esineb tagasilööke. Mis puutub majanduse ülekuumenemisse, siis on selge, et eelarve defitsiit üle 12% SKPst ja suur laenamise kasv ei saa pikaajaliselt jätkuda. Maksupoliitika on ainus instrument, millega saab kohalikku tarbimist ohjata.

Klas Eklund, SEB peaökonomist
Loomulikult on euro viibimine negatiivne, aga palju olulisem on, mis juhtub Eesti majanduspoliitikaga. Kui Eesti suudab majanduskasvu jätkuvalt edendada ja samal ajal inflatsiooni madalal hoida, peaks riigil ka tulevikus hästi minema.

Ülekuumenemise oht on ilmne, kuid SEB-l on kogemusi teistest riikidest, kus on läbitud laenamise plahvatuslik kasv, nii et meil peaks mõistlikud protsessid paigas olema. Me näeme palju vaeva, et Eesti laenubuumi ohjata.

Meie grupi tegevus siiski valuutast ei sõltu. Palju olulisem on see, et Eesti on meie jaoks hea äripiirkond koos oskusliku tööjõu ja kasvava turuga. SEB bilansileht on juba täna jaotatud erinevateks valuutadeks, kuna meil on laialdane tegevus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing