Burkhardt: Reform küsis BRSilt 15 mln kr

Kui BRS rahaihalejad nelja tuule poole saatis, naasis koalitsiooniliige poole väiksema rahasooviga.

"Ma ei taha öelda, kellelt küsiti, kuid tegemist oli ühe Eesti Raudtee nõukogu liikmega. Kuna aga Savisaar oli tagasiostu juba otsustanud ning koalitsioonilepe kehtib, otsustasid reformierakondlased hääletada tagasiostu poolt isegi raha saamata," sõnas Poolas viibinud Burkhardt.

Ta lisas, et raudtee ost oli kindlasti riigile kahjulik ning praegu ei saa omanikud veel aru, millises seisus nende ettevõte on.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal nimetas Burkhardti inimeseks, kes süüdistab Eesti riiki ning kellel on okas hinges, kuna raudtee müügist saadud kopsakas kasum ei olnud talle piisav.

"Lükkan kõik Reformierakonna pihta esitatud süüdistused tagasi," lausus Michal.

BRSi osanik Guido Sammelselg ohkas küsimuse peale ning ütles, et ei tahaks seda teemat kommenteerida. "Las Burkhardt võitleb ise oma võitlusi. Mina poliitikasse sekkuda ei taha."

Eesti Raudtee tagasiost riigi poolt oli töövõit poliitikutele, kes osalesid selles müügiprotsessis, märkis Railway Development Corporationi esimees Henry Posner.

"Aktsionäridele tähendas see viiki jäämist, aga Eesti inimestele kaotust," märkis BRSi aktsionär olnud Pittsburghi ettevõtte juht Posner.

BRSi juhtumi näitel võib öelda, et probleeme tekitab hind, mida võetakse infrastruktuuri kasutamise eest, kirjutas Financial Times. See küsimus on eluliselt tähtis just suurenevale infrastruktuuri investeerijate seltskonnale. Valitsustel on tihti õigus öelda, kui suureks kujuneb hind infrastruktuuri kasutamise eest.

Standard & Poor'si analüütik Robert Bain märkis, et investorid on tihti ignoreerinud või alahinnanud infrastruktuuri investeerimisel poliitilist riski. "Samas ei või ette teada, mis juhtub halvema stsenaariumi puhul, keegi ole ju seda testinud," rääkis Bain. "See, mis lepingus on kirjas, ja see, mida valitsus tegelikkuses teeb, ei pruugi olla kooskõlas."

Posner nentis, et poliitiliselt motiveeritud otsuste eest on end võimatu kaitsta.

Samas ei olnud BRS privatiseerimislepingu sõlmimisel naiivne, märkis Posner. Leping sisaldas punkti, mis nägi ette võimalike vaidluste lahendamise Stockholmi arbitraažikohtus. Sinna vaidlus lõpuks ka jõudis ning see aitas leida lahendusi valitsuse ja BRSi erimeelsustele.