Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äriühing kahe tunni ja viie minutiga? Tehtud

Soov alustada ettevõtmist jääb tihti kinni notariaja puuduse või eelmainitust tekkinud huvi puuduse taha. Uus portaal aga võtab töö notaritelt ning annab inimestele tagasi võime ise otsustada ja kiirelt käituda.

Kahe tunniga juriidiliselt pädev firma luua pole enam kellelegi probleem. Kui on kontol osakapitali mahus raha, lisaks veel 2900 krooni riigilõivudeks, on pärast kahte tundi ja paari pangaskäiku riigis järgmine äriühing.

Isegi internetikauge inimene suudab portaalist läbi närida ning lihtsalt endale ettevõtte luua. Kui notari aega oodates tekib mõnekuuline järelemõtlemisaeg, sarnaselt abielulahutuse jõustumise kuulise ooteajaga, et järele mõelda, kas on ikka soov ettevõtet luua, siis nüüd pole probleemi hommikukohvi juues tekkinud idee lõunaks ellu viia.

Sarnane süsteem on üleval näiteks Taanis, Ungaris, Itaalias, Maltal, Norras, Rootsis, Hispaanias, Inglismaal - kokku üheksas ELi liikmesriigis 27st. Aga see ei tähenda, et neis riikides saaks ükskõik kes kõiki ettevõtlusliike asutada.

Ettevõtte loomise teenust pakkuva Firmaabi juhataja Rain Raat ei usu, et praegu saaks firmat kaughaldusportaali kaudu paari tunniga valmis teha, sest süsteem on tema meelest liiga kohmakas ja segane.

"Eriti valus komistuskivi on ettevõtte nimi, mille valesti valimisel või õigsuse kontrollimata jätmisel võib dokumentide kinnitamine lükkuda edasi kuni 15 päeva, sest kiirmenetlus muutub tavamenetluseks," sõnab Raat.

Raadi sõnul arvasid nad veel eelmisel aastal, et ettevõtte loomise nišš kaob konsultatsioonifirmadel üldse ära, praegu on aga kliendid ikka ukse taga.

"Seis on selline, et esmakordsed ettevõtete loojad ei saa asjaga netis hakkama. Ma ise ka ei suutnud seda esimesel korral õigesti teha. Samuti ei ole kõigil veel ID-kaarti ning tuleb ikka minna notarisse firmat looma. Sama seis on välismaalaste puhul," räägib Raat. "Süsteem küll toimib, kuid on ebamugav uuele kasutajale."

HansaConsulti juhataja Margus Laari sõnul on justiitsministeeriumi seisukoht, et konsultatsioonifirmad on takistus ning süsteem ettevõtte loomiseks peab olema lihtsam.

"Notar ei tee 400 krooni eest selgeks, kuidas ettevõtlusega hakkama saada, selleks tuleb klient ikka meie juurde. Mis on aga kurb tõik, et uus süsteem ei päästa meid sellest tehnilisest tööst. Oleme klientidele pakkunud seda portaali ja nad on kõik tulnud tagasi, sest ei suuda sellest läbi närida," sõnab Laar.

"Klient tahab, et keegi talle ettevõtte olemuse ja sellega tegutsemise selgeks teeks. Veebileht seda teha ei suuda," märgib Laar.

"Samas, iga uus asi on alguses harjumatu," lisab ta.

Äriregistri andmetöötlus- ja infoteenindusosakonna juhataja Piret Meelind kinnitas, et portaal on täiesti töökorras aasta algusest ja seda kasutatakse usinalt.

"Tänase (eilse - toim.) seisuga oli portaali kaudu esitatud 108 avaldust ettevõtte loomiseks, registrisse oli nendest avaldustest kantud 90. Parandamisteateid on saadetud 22.

Kohtu registriosakondadele on esitatud samal ajal avaldusi firma loomiseks 631, seega 17% on tulnud uue veebisüsteemi kaudu," loetleb Meelind.

Üldiselt on rahakanne tehtud 24 tunni jooksul, kuid inimfaktori mõjul võib see ka venida. "Oleneb, kui kiiresti inimesed töötavad ja kui palju on materjali, mida tuleb läbi vaadata," sõnab Meelind.

Kaughaldusportaali projektijuhi, justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhi Viljar Peebu sõnul on portaali loomisel järgitud välismaa eeskuju ning samuti meie enda maksuameti edukust internetilahenduste loomisel.

"Elektrooniline andmete ja taotluste esitamine ei ole uus, eelmise aasta algul sai esitada ettevõtte loomise kandeavaldusi e-postiga. See ei olnud aga parim lahendus ning ikka käidi notarites. Mulle tundub, et kõige sarnasem e-esitamise süsteem meie omaga võrdluseks on ilmselt Taanis, kus elektroonselt laekub u 70% kõigist avaldustest," sõnab Peep.

Maksuametile esitatakse 88% tuludeklaratsioonidest elektrooniliselt, samas kui 2002. aastast tekkinud võimalust esitada majandusaasta aruandeid elektrooniliselt kasutab vaid 5% ettevõtetest.

"Oluline on süsteemi lihtsus ning tõik, et ei pea notari juurde minema. Kiirmenetlusega läheb ka dokumentide kontrollijal asi lihtsamaks," lisab Peep.

Portaal on loogiliselt üles ehitatud ning selle kasutamine natukenegi internetiga sina peal olevale inimesele täiesti lihtne tegevus.

Ainsateks komistuskivideks, mis enne ettevõtte loomist tuleks korda ajada, on ID-kaardi soetamine ning internetipanga makselimiitide tõstmine ehk siis PIN-kalkulaatori ostmine.