Õpilastel probleeme karjääriinfo leidmisega

Keskkooli lõpetamine paneb noored tähtsate valikute ette. Otsustada tuleb, millal, kuhu ja mida edasi õppima minna - ja kas üldse minna? Gümnasisti jaoks on selliste otsuste langetamine üsnagi raske. Põhjuseks võimaluste paljusus, teadmatus ja ka harjumatus tulla välja kaheteist aasta vältel kujunenud rutiinist.

Valikute tegemisel on karjääriteenuse pakkujate abi saanud ligi 45 protsenti noortest ja töötutest. Kõigist 15-64aastastest eestlastest moodustab see kokku 18 protsenti, mis on äärmiselt väike osakaal. Vähene aktiivsus tuleneb suuresti sellest, et puudub arusaam, mida karjäärinõustamine endast kujutab ning kellele ja milleks seda üldse vaja on.

Ummisjalu jooksevad noored ülikoolidesse sisseastumisdokumente viima, mõtlemata, mida ja kus tahetakse õppida. Valede valikute tegemises ei ole iseenesest midagi halba, äpardused ja eksimused on suurimad õpetajad, kuid mis on Eestis sellise äparduse hind? Tasuta kõrgharidust on Eestis bakalaureuse tasemel võimalik omandada vaid ühel korral. Samal tasemel tasuta õppimise võimalus on õpingute katkestamise järel alles pärast õppekava kolmekordset kestust.

Eksides esimese hooga enda erialavalikus ning loobudes selle edasisest omandamisest, ei tasu enne üheksat aastat tasuta kõrghariduse saamisest isegi mitte unistada.

Kindlamate, teadlikumate otsuste tegemisel ja endas selgusele jõudmisel on karjäärinõustamise teenus abiks kõigile noortele, nii põhi- ja keskkooliõpilastele kui ka tudengitele.

"Karjääri planeerimise ja edasi õppimise võimaluste osas ei paku me noortele konkreetseid vastuseid. Pigem püüame välja jõuda selleni, millised on inimese soovid ja huvid," selgitab karjäärikeskuse nõustaja Aili Sakkeus.

Erialade valiku ja tulevase karjääri peale mõtiskledes soovitab karjäärinõustaja Lana Randaru mõelda noortel läbi võimalikult paljud võimalused. Valikuid on tohutult. Näiteks juura vastu huvi tundval noorel on võimalus valida arvukate ametite vahel: jurist, advokaat, kohtunik, notar, kohtutäitur. Kindlasti tasuks enne otsuste langetamist huvipakkuva tööga ka reaalselt tutvuda. Oluline on mõelda läbi tööülesanded, kohustused ja vastutus, mille tulevane amet endaga kaasa toob.

"Eriala valik langetatakse tihti välise mulje põhjal, seda just tänu seriaalidele ja filmidele, mis kujutavad mõningaid ameteid väga glamuursena," toonitab Randaru. Reaalses töömaailma kujuneb olukord sageli sootuks teistsuguseks. "Kasulik on käia enne eriala valimist huvipakkuvas õppeasutuses, rääkida õppejõudude ja tudengitega. Uurida, millised on perspektiivid pärast kooli lõpetamist," rõhutab Aili Sakkeus. Oluline on vestelda ka eriala spetsialistidega, kes huvipakkuvat tööd igapäevaselt teevad. Samuti annavad meelepärastest ametitest hea ülevaate töövarjupäevad. Informatsiooni karjäärivaldkonnas pakutava kohta võivad õpilased leida ka portaalidest, millest paljud on keskendunud noorte erialasele ja karjäärialasele suunamisele. Üks sellistest on internetikeskkond Rajaleidja. Pöörduda võib ka töövahendusfirmade poole.

Mõlemad nõustajad rõhutavad, et karjääri planeerimine on elutee planeerimine, mida tuleb vaadata seoses kõigi teiste valdkondadega - pere, vaba aeg, hobid. Töö ei ole midagi eraldiseisvat. Hilisemate pettumuste vältimiseks tasuks enne otsustavate valikute langetamist hoog maha võtta ja oma soovides ning huvides põhjalikult selgusele jõuda.

Karjäärikeskusest sain kasulikku infot ja materjale. Minu maailmapilt avardus. Sain hulgaliselt teavet edasi õppimise võimaluste kohta. Valikuid, mille vahel valida, on nüüd tunduvalt rohkem.

Karjäärinõustaja on ikkagi professionaal. Ta oskab soovitada, millisesse kooli proovida, millist ametit valida. Infot karjäärinõustamise kohta on väga vähe. Enda tutvusringkonnast ei tea küll kedagi, kes karjäärinõustaja juures oleks käinud.