Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Steve Jobs, Ameerika Hans H. Luik

Kertu Ruus 22. jaanuar 2007, 00:00

Mõlemad on oma impeeriumid üles ehitanud, neist ilma jäänud ja need siis taas tagasi võitnud. Hans H. Luik rajas noore mehena nullist moodsa ajakirjanduse pääsukese Eesti Ekspressi, müüs Ekspress Grupi siis rootslastele ning ostis hiljem tagasi. Kui Ekspressi algusaegade folkloor räägib öisest trükimasinal lugude toksimisest üüritud hotellitoas, siis kümme aastat hiljem andis Luik tööd 1600 inimesele ning tema äride käive oli üle 1,3 miljardi krooni aastas.

Steve Jobs oli 20aastane, kui ta asutas 1976. aastal koos Steve Wozniakiga oma vanemate garaažis Apple Computeri. Kümme aastat hiljem oli ettevõttel 4000 töötajat ning firma väärtuseks 2 miljardit dollarit. Termin "uue aja sümbool" on küll Ekspressi firmamärk, aga Apple'i kohta võib seda kasutada ehk veelgi edukamalt.

Kuid 1985. aastal oli Jobs sunnitud enda firmast lahkuma ja see mõjus talle tema enda sõnade järgi nagu hoop kõhtu. Ent ta ei andnud alla, vaid asutas NeXT Corporationi - ja kui Apple 1996. aasta lõpus NeXTi ostis, naasis Jobs võidukalt enda loodud firma etteotsa, et tulla välja maailma vallutanud iMaci ja iPodiga.

Kui Luik tegi kõrvalepõikeid kinnisvara- ja isegi prügiärisse, siis Jobs asutas multifilmitegija Pixari. Mullu ostis Walt Disney Company Pixari, makstes selle eest aktsiates 7,4 miljardit dollarit. Jobsist sai Disney suurim üksikisikust aktsiaomanik.

Kuid need on vaid ärilised paralleelid. Ekspressi ja Apple'i loojate isiksusi võrreldes võiksid nad olla vennad. Mõlemad on tuntud oma ekstsentrilise karakteri poolest, millest räägitakse legende - kus peategelased ei esine küll enamasti veatute lambukestena, kuid lugusid räägitakse sellest hoolimata imetlusega.

Hans H. Luige kohta ütlevad teda tundvad inimesed, et ta on energiline ja jõuline kuju, kellel on omapärane oskus inimesi oma vahetu auraga mõjutada ja enda heaks töötama panna (sealjuures sooviga Luigele muljet avaldada). Luige hüüdnimi on "punapäine kurat".

Steve Jobsi iseloomustatakse sõnaga mercurial - "muutlik", "püsimatu" (nagu elavhõbe), aga selles on ka viiteid maniakaalsusele. Jobsi ümber levib "reaalsuse moonutamise väli" (termin pärineb ulmeseriaalist Star Trek), mis annab talle võime veenda kahtlejaid ükskõik milles, kuni kuulaja viibib temaga ühes ruumis. Räägitakse, et kohaneb reaalsus, mitte Jobs.

Maci väljatöötajate tuumikusse kuulunud Andy Hertzfeld iseloomustab seda Jobsi kurikuulsat omadust oma kodulehel nii: "Too reaalsuse moonutamise väli kujutas endast segadusttekitavat segu karismaatilisest kõnestiilist, alistamatust tahtest ja valmisolekust painutada iga fakti nii, et see teeniks parajasti käesolevat eesmärki. Kui üht sorti argumentatsioon ei osutunud veenvaks, lülitus ta sujuvalt ümber teisele. Vahel lõi ta sind tasakaalust välja sellega, et võttis äkitselt sinu seisukoha, nagu oleks see tema enda oma, tunnistamata, et oli üldse kunagi teisiti arvanud."

Hertzfeld kirjutab, et isegi kui sa sellest fenomenist täiesti teadlik olid ja teadsid, et Jobsi ruumist lahkudes võluvõim hajub, töötas tolle reaalsuse moonutamise võime sellest hoolimata. Jobsi kolleegid-alluvad pidasid isegi korduvalt isekeskis aru, kuidas sellele vastu astuda, kuid veidi aja pärast andis enamik alla ja võttis seda kui loodusnähtust.

Loodusnähtustega koos töötamine ei ole kerge ei Eestis ega Ameerikas. 2001. aastal, kui Luik Ekspressi rootslastelt tagasi ostis, kirjeldasid lehe tippajakirjanikud oma punapäist leivaisa tema enda lehes ilmunud persooniloos järgmiselt: "Otse Luige palgal olevad inimesed on Luigele nagu kodumasinad, alati käepärast, alati valmis vooluvõrku lülituma."

Jobsist kirjutatud portreedes kordub sama motiiv. Nii kirjeldab Jobsist raamatu kirjutanud ajakirjanik Steven Levy, et palju on neid, kes pärast ränga töö tegemist said ülemuse hävitava kriitika osaliseks. "Ometi roomad sa pärast jubedat hinnangut oma kontorisse tagasi ja üritad uuesti - ning seekord ületad sa selle lati, mida sa ei pidanud algul üldse endale jõukohaseks," ütles Levy Forbesile.

Paralleele kahe mehe vahel leiab teisigi - alates armastusest detailide vastu (Jobs on isiklikult Apple'i toodete ja nende disaini puhul esimese ja viimase sõna ütleja; Luik armastas ajakirjanikele "vihjeid" anda) ja isikupärasest riietumisstiilist (Jobs kannab religioosselt musta polo ja teksaseid, Luige stiil on ekstravagantsem) - kuni selleni, et ülikooliajal elas praegune miljonär Luik keldris ning teenis raha kojamehena, praegune miljardär Jobs aga magas sõprade ühikatubade põrandal ja elatus kokapurkide tagastamisest.

Tõsi, erinevalt oma Eesti võrdkujust ei lõpetanud Apple'i asutaja kunagi ülikooli.

Steve Jobsil on memuaarid veel kirjutamata, kuid ta andis ehk kõige ausama ja liigutavama ülevaate oma elust 2005. aasta suvel Stanfordi ülikooli lõpuaktusel aukõnelejana esinedes.

Steve Jobs rääkis seal kolm lugu oma elust. Esimeses kirjeldas ta, kuidas ta pärast kuut kuud õpinguid ülikoolist välja langes, sest see tundus talle kasuvanemate raha raiskamisena (Jobsi bioloogiline ema andis ta adopteerida).

Kuid ta jäi veel 18 kuuks ülikooli, et käia loengutes, mis talle huvi pakkusid, ja komistas kalligraafia loengu otsa. Just selles loengus õpitu sai kümme aastat hiljem esimese Macintoshi (ja selle eeskujul loodud Windowsi) tekstitöötlustarkvara aluseks. Teiseks rääkis Jobs, kui raskelt mõjus talle Apple'ist minemalöömine ning kuidas see oli ometi parim asi, mis võis juhtuda: edu raskus asendus algajaks olemise kergusega ning tõi uue loominguaja.

Kolmandas loos kirjeldas Jobs, kuidas tal aasta varem pankreasevähk avastati ning arst andis talle mõista, et tal on jäänud elada veel kõige rohkem mõni kuu. Siis aga selgus, et Jobsil on vähi harvaesinev ravitav vorm. See andis veel kord kinnitust, et järgida tuleb südant ja vaistu. "Teie aeg on piiratud, nii et ärge raisake seda kellegi teise elu elamisele," ütles Apple'i legendaarne juht 5000 värskele ülikoolilõpetajale.

Lõpuks meenutas Jobs, kuidas ühe ajakirja tagakaanel olnud sõnad "Jääge näljaseks. Jääge kergemeelseks" talle nooruses sügavat mõju avaldasid.

9. jaanuaril esitles Steve Jobs San Franciscos Apple'i uut iPhone'i, mida ta nimetas telefoni taasleiutamiseks.

iPhone'iga sisenes Apple mobiiltelefonide maailmaturule, millest loodab 2008. aasta lõpuks haarata 1%. iPhone'iga saab helistada, muusikat kuulata, videoid vaadata, fotosid teha, e-posti lugeda, veebis surfata jne. iPhone'il on vaid üks nupp, seadet juhitakse puuteekraanil.

Nagu kõiki Apple'i tooteid, iseloomustab sedagi väljapeetud disain. "Kui iPhone töötab pooltki nii hästi kui Jobsi ettekande ajal, on see Apple'i suur hitt," kirjutas Forbes päev pärast esitlust.

Juunis müügile tulev telefon maksab sõltuvalt mälumahust 499 või 599 dollarit ehk 6000-7200 krooni ning töötab vaid Cingular Wirelessi võrgus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing