Keravälk Eesti moetaevas - Oksana Tandit

Suurejoonelise lavastuse fookusse kõnnib kauni, kuid üsna pöörase idee tuules riietatud modell. Järgmistel minutitel keeratakse samale mõttele nii palju vinti peale, et see ületab kõik mõeldavad ja mõeldamatud piirid. Ei lasta end takistada tavadest, mõõdukusest ega kompositsioonireeglitest. Mida selline hulljulgus kaasa toob? Eheda emotsiooni! Sõu lõppedes tormab lavale autor ise, ülevoolav ja vaba igasugusest tavapärasest tagasihoidlikkusest. See on moeetendus Oksana Tanditi stiilis.

Oksana Tanditi viimane autorikollektsioon La Force de la Femme ületas mastaapsuselt eelnevad tööd. Disain on samas kõige minimalistlikum. "On suur väljakutse disainida midagi lihtsat ja samas originaalset. See on minu kõige kantavam ja kõige edukam kollektsioon, inimesed armastasid neid asju, nad tõesti tahavad neid kanda!" Oksana iluideaaliks on elegantne ja tugev naine. Lihtsus on võluv, näiteks meeste aksessuaarid ja klassikalised mustrid. Autor eelistab ka oma kõige uljamad ideed esitada vaoshoitud ja väärikas koloriidis. "Ma olen temperamentne, aga see ei tähenda, et see peaks minu loomingu värvivalikus väljenduma! Mu lemmikvärvid on must ja hall. Lisaks valge, beež. Isegi punane ei võlu mind nii palju."

Ideedes segunes sajandivahetuse leedide disain tänapäevase minimalismiga. Oksana väljendas oma austust daamilikkuse vastu, läbivaks jooneks viisakas seksikus. Jõud ja õrnus disainis sulasid kokku sama tundlikult, nagu need on ühendatud naistes. "Mind võluvad vastandid elus ja sõus samuti!"

La Force de la Femme toodi lavale vana väärika mõisahoone maneežil ja modellide seas astus üles ka lumivalge hobune. Moodi toetas kogu tervik: suursuguse hoiakuga modellid, naiselik meik, väga fantaasiarikas juuksuritöö, fotograafia, koht, valgus, muusika. "Ma olen perfektsionist. Minu meelest on parem mitte teha, kui saad teostada vaid mingi osa oma ideest. Ma tahan, et kõik elustuks sada protsenti!"

Oksana Tandit on koloriitne natuur. Pole ka ime - temas voolab nii ukraina, rumeenia kui ka poola verd. Eestisse sattus ta isa töö tõttu alles 12aastasena, kuid peab end sellegipoolest eestlaseks. "Minu lapsepõlv oli tõeline muinasjutt ilusas aias ja suures majas, keset Ukraina kaunist loodust. Mu isa tahtis väga poissi ja ta kasvatas mind osalt nagu poissi. Käisin jahil, ratsutasin, sõitsin autoga. Olin nii energiline, et joonistamiseks mul küll kannatust ei olnud," naerab nüüdne joonistamisfanaatikust disainer.

Moele pühendus praegu 32aastane looja alles viie-kuue aasta eest. Enne oli vaja teha kõike muud, mis silmad särama pani ja südamele õige tundus: õppida balletti, tantsujuhtimist, lavastada ja innustuda igast uuest väljakutsest. Värvikad elukogemused aga annavad suurepärase pagasi, mida moekunstis väljendada ja ära kasutada. "Siiani lavastan kõik oma etendused ise, ma ju tunnetan, mismoodi asjad laval elustuvad!"

Oksana Tanditi jõudmine moedisaineri töö juurde oli üsna omapärane. Inimesed nägid temas disainerit enne, kui talle endale selline mõte üldse pähegi oli tulnud. "Tegin oma firmas kostüüme lavastustele, muu hulgas Jaapanisse. Täiesti ootamatult hakkasid inimesed tulema ja küsima eskiise ka oma isiklike peokleitide jaoks. Mõtlesin - olgu, inimesed tahavad seda, ma siis peaksin seda õppima!" Loomupärase innukusega asus ta kohe tegutsema. Moedisaini eriala Euroülikoolis oli ainus, mida Oksana Tandit ka lõpetamisvääriliseks pidas. "Mul on õppimise hasart sees, hea meelega õpiks maailmas midagi veel juurde!"

Reisimine on loomulik osa moelooja elust. "Ma reisin väga palju, see inspireerib mind! Jaapanis, ma arvan, olen käinud umbes kümme korda. Elasin Jaapani vanimas linnas Kyotos ja õppisin seal tušijoonistust." Kogemus oli hindamatu, kuid ala oskajaks Oksana end ei pea. Meistrioskusi lihvitakse seitse aastat. "Jaapani puhas esteetika, imelised siidid, naturaalsed pärlid, kordumatute kontrastidega kostüümiajalugu ... See võlub mind ja mõjutab kindlasti minu disaini."

Oksana Tandit on elanud ka Itaalias ja õppinud sealses stilistikakoolis. "Puhkusereisid on küll toredad, aga kohapeal elamine annab loomingulises mõttes palju rohkem. Ma olen aktiivne ja leian alati võimaluse elada kohapeal kas või paar kuud."

Oksana ei pea edu iseenesestmõistetavaks, nii võite kui ka ebaõnnestumisi võtab ta väga loomulikult. "Ma olen visa. Kui midagi ei õnnestu, alustan otsast peale. Kui keegi paneb ukse kinni, ei hakka ma otsima, kus on aken või teine uks. Ma koputan uuesti. Senikaua, kuni keegi mulle avab ja ma saan minna just seda teed, mis minu sisetunde järgi on õige."

Näiteks Supernoovale proovis hilisem võitja pääseda kolm korda, enne kui tihedast konkursisõelast läbi pääses. "Ma teadsin, et ma võidan. See pole mingi üllatus - sa näed kohe, kus on rohkem loomingulist energiat, ideid ja pühendumist. Ma olen fanaatik, aga üsna objektiivne." Oksana rõõmustab ka siis, kui mõnel teisel moeloojal midagi suurepäraselt õnnestub. Ta jagab tunnustust oma ülevoolaval moel ja see on täiesti siiras, kadedus ei tule talle isegi mitte pähe.

"Mul on väga hea eeskuju - priimabaleriin Kaie Kõrb. Juba lapsepõlves sain innustust tema visadusest ja oskusest kõike südamega teha. Midagi ega kedagi ei tasu karta ja igaüks kujundab oma elu ise."

Oksana ei suuda näha ennast lahus Eesti moepildist, terviklik areng huvitab teda väga. "Minu unistus on, et Eestis oleks oma moetänav - just kohalike disainerite tänav! Julge idee, aga ma usun, et seda on koostöös reaalne teostada ja sel oleks ka äriedu. Kõikjal maailmas otsivad moehuvilised just kohalikku originaalset loomingut. Eestis on väga palju andekaid moeloojaid, aga neid on ju võimatu üles leida!" Kõigega mõistagi ei jõua ise tegeleda ka nii entusiastlik disainer nagu Oksana. "Olen saanud pakkumisi Roomast ja Riiast, saaksin kohe oma moepoe avada, aga ma olen mõnes mõttes Eesti patrioot. Ma tahan olla ka maailmas tuntud kui Eesti disainer!"

Konkurentsi Oksana ei karda ja tegelikult isegi ei tunneta. Tema arvates ei häiri mitu head loojat, mitu originaalset autorikollektsiooni kõrvuti üksteist, vaid täiendavad. Inimesel on nõnda palju lihtsam leida oma stiil. "Miks peaks külaline meie linnast kaasa viima ainult matrjoška ja kootud käpikud? Meil on nii palju enamat pakkuda!"

Ka ei kurda moelooja kohaliku turu ahistava väiksuse üle. Ta pole teinud mingit reklaami, aga juba järgmine päev pärast kollektsiooni esitlust on suurem osa asju ära ostetud. "Inimestel on igatsus kõrgmoe järele täiesti olemas ja iga südamega tehtud asi leiab oma kandja. Ma olen selles päris kindel."

Kõiki Oksana Tanditi tegemisi iseloomustab kompromissitu pühendumine ja ülevoolav eluenergia. Fantaasia on tõusnud lendu täiskäigul ja kõhklemata, iga kord erinevas suunas. Polegi muud kui pöialt hoida, et raketikütus ei lõpeks ja Oksana kohalikus moeelus üha uusi ilutulestikke korraldada jaksaks.

Fotod: Veiko Tõkman, Filippo Maria Caroti, Nils Vilnis

Autor: Kristina Herodes