Tervisliku elu erandid

Kristjan Port 26. jaanuar 2007, 00:00

Tasub mõelda toidu ja tervisliku käitumise üle. Sellest tegevusest tuleneva kasu saab ju endale jätta. Rohtudest tõhusaim on preventsioon - nüüd saab seda loosungit praktiseerida, kuid tänapäeva infotulvas püsti püsimine nõuab tasakaalukust.

Sammud äärmustesse on tavaliselt ebatervislikud. Võib-olla isegi eluohtlikud. Võtame näiteks orgaaniliselt kasvatatud toidu. Meiegi meeltesse üha sügavamalt tungiva orgaanilise viljelemise liikumise loojaks peetakse ameeriklast Irving Rodale'i. Rodale oli tervisliku toitumise revolutsionäär ja valjuhäälne eestkostja. Tema väljaütlemised olid mahlakad ja kaalukad nagu (orgaaniliselt kasvatatud) melonid. Ühes ajalukku läinud tsitaadis avaldas ta veendumust, et elab tänu orgaaniliselt viljeletud toidule saja-aastaseks. Seda juhul, kui mõni rämpstoidust ja suhkrutarbimisest ogaraks läinud taksojuht enne temast autoga üle ei sõida.

Toidu- ja tervisesõnumi suhtes vastuvõtliku kuulajaskonna rohkuse tõttu oli mees arvukatel esinemistel kutsutud külaline. Kui Rodale esitles orgaaniliselt kasvatatud toidu tervist andvaid omadusi ühes ülipopulaarses USA telesaates, astus aga ootamatult lavale tüdinud vikatimees ning katkestas mehe jutu poolelt lauselt. Kiirtoidust ja suhkruveest elatuvatelt taksojuhtidelt kadus demoniseeriv needus 28 aastat enne "õiget aega". Irvin Rodale'i uurinud patoloogi raport konstateeris südamerabandust. Seda sarnaselt tuhandete kunstväetiserikkamat elu elanutega.

Nii öösel kui ka päeval meie eksistentsi viimase sekundini väsimatult töötav süda saab eluhoidvat ja toitainerikast verd paari suure pärgarteri kaudu. Kahjuks olid Irving Rodale'i omad elu jooksul söödud heast toidust umbe läinud. Taoline 28aastane valearvestus ja tervislik toit toovad meelde teisegi toitumise revolutsiooni eestseisja - dr Robert Atkinsi. Viimased kolmkümmend aastat võimaldasid Atkinsi dieeti käsitlevad raamatud ja sama nime kandvad toidukaubad kuulsale arstile head äraelamist. Mõnedel andmetel teenis dr Atkins 100 miljonit dollarit aastas. Seda aastani 2004, kui vikatimees mehe maise tee katkestas. Dr Atkins oli surres sama vana kui Irvin Rodale. Aastapäevad pärast matuseid kuulutas Atkinsi äriimpeerium välja pankroti, kuna The Wall Street Journal avalikustas doktori viimaste päevade tervisliku seisundi: ülekaal, rasvumine, kõrgvererõhutõbi ja südamepuudulikkus. Seda sarnaselt miljonite tavalist dieeti pidanutega.

Vahest tasub pika ja terve elu võtit otsida sportlikust eluviisist? Nagu tervislik toitumine, nii sai ka tervisespordi buum alguse kolmkümmend aastat tagasi. Selle üheks käivitajaks oli Jim Fixx, kelle raamat tervisejooksu võludest püsis Ameerika Ühendriikide raamatumüügi edetabeli tipus märkimist väärivalt üksteist nädalat järjest. Nii nagu paljud praegused tervisespordiharrastajad, avastas ka Jim kehalise tegevuse võlud teises nooruses, s.o 35aastaselt. Tema senine elu oli kulgenud suhteliselt tavapäraselt - ligi sajakilone kehakaal kombineerus päevas keskmiselt kahe paki sigarettidega. See-eest kümme aastat hiljem korraldas 30 kg kergem Jim inimkonna eluviisides revolutsiooni, inspireerides oma eeskujuga tervisejooksurajale miljoneid liigikaaslasi. Temast sai rahvusvahelise mainega tervisejooksuguru. Ja ühtlasi rikas mees.

Ühel järjekordsel jooksutreeningul astus aga ootamatult rajale tüdinud vikatimees ning katkestas mehe teekonna poolelt sammult. Hea elu maitse polnud veel jõudnud muutuda läägeks, Jim oli kõigest 52aastane. Patoloogi raport konstateeris südamerabandust - Jimi südant toitvatest pärgarteritest üks oli 99% umbes ja teisest tihkus elumahla kõigest 15% normist. Tema süda sarnanes tuhandete vähemsportlikku elu elanutega.

Selle koha peal meenub vägisi Briti poeet Byron, kes lohutas, et need pole ebaõnnestunud, kes surevad suure eesmärgi nimel. Aga järsku on orgaaniliselt viljeletud toit eluohtlik? Või tappis Atkinsi dieet dr Atkinsi? Ja jooksmine on tegelikult ebatervislik? Vaevalt! Pigem seletub vastuolu ühe teise Briti poeedi Samuel Butleri tähelepaneku toel. Nimelt on elus kaks reeglit, üks üldine ja teine spetsiifiline. Esimese järgi saavutab igaüks oma sihi, kui ta selle poole väga püüab. See on üldine reegel. Spetsiifiline reegel ütleb, et iga indiviid on rohkem või vähem üldise reegli erand. Olge oma tervislikes eesmärkides mõõdukad ja kõik läheb hästi!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:26
Otsi:

Ava täpsem otsing