Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene teater pole ainult venelastele
Järjest rohkem eesti vaatajaid on leidnud tee Vene teatrisse, mis peibutab uuenenud sisuga nii arhitektuurses kui lavalises mõttes.
Eesti vaataja huvi vene teatris toimuva vastu näitab kasvõi juba see, kui tihti temast eestikeelses pressis juttu tehakse.
Vene teatri turundusjuhi Liidia Kaljundi sõnul on tõesti märgata, et eestlasi käib nende teatris järjest rohkem. Põhjusi on tema hinnangul ilmselt rohkem kui üks, oluline roll trupi tubli töö kõrval on ka uuenenud majal.
Kuna teatrimaja pakub võimalusi korraldada lisaks etendustele ka seminare, ärikonverentse või suuremaid firmaüritusi, satubki tulevane eestlasest etendusevaataja sinna esmalt võib-olla just seda teed pidi. Maja avastatud, tekib huvi etenduste vastu ning kui esimene kogemus pettumust ei valmista, järgneb ehk teisigi kordi.
Üheks Vene teatri tõmbenumbriks on kindlasti noored näitlejad, kes koolitust saanud Moskvas Oleg Tabakovi käe all. Andekad noored valdavad võrdselt hästi nii sõna kui ka keha ning lausa pakatavad töötahtest.
Küsimusele, mida eesti vaatajale vene teatris soovitada, vastab Liidia Kaljundi pikemalt mõtlemata: vene klassikat. Repertuaari mahust moodustab see umbes kolmandiku ning näiteks Anton Tšehhovi "Palat nr 6" on pälvinud kriitikuilt vist ainult kiidusõnu.
Vene teatri "noort verd" võib aga minna vaatama lavastuses "Kallimast ei lahkuta". Mõlemad nimetatud lood on lavastanud noor ja juba oma õpinguaegsete töödega silma paistnud vene lavastaja Aljona Anohhina, kes sattus Eestisse paljuski tänu kooliaegsetele kontaktidele Moskva kunstiteatri teatrikooli tudengitega, keda kutsuti "eestlasteks".
Remont Vene teatris on andnud teatris töötavatele inimestele varasemaga võrreldes sootuks erineval tasemel töötingimused. Garderoobid, dušid ja kaasaegsed töökojad on see osa teatrimajast, mida tavapubliku silm ei näe, nende puudumine võib aga laval nähtavat kaudselt päris tugevasti mõjutada.
"Tuju on kohe hoopis teine, kui tööle jõuad," kiitis Liidia Kaljundi. Vene teatri renoveerimine polnud üksnes värvi uuendamine seintel, selle käigus ehitati juurde rohkem kui kolmandik hoonet.
Publik on juurde võitnud suurema fuajee ja rohkem jalutusruumi, nii näitlejate kui ka vaatajate rõõmuks on lisandunud uus mängupind - väike saal.
Tehnilisel poolel vahetati remondi käigus välja pöördlava, ehitati välja orkestriauk ning uuendati täielikult heli- ja valgustehnika. Vene teatri suures saalis on võimalik mängida etendusi tõlkega ning seda teeb teater mitu korda kuus. Seega võib vene teatrisse julgelt minna seegi vaataja, kes end vene keeles väga koduselt ei tunne.
Kuna vähemalt praegu ei pakuta sünkroontõlget veel kõigil etendustel, tasub muidugi enne pileti ostmist selle kohta kassast järele pärida.
Autor: Ülle Hallik