Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Detroidi kütuseõgardite allakäik

    2005. aasta aprillis avaldas ajakiri The Economist General Motorsi ja Fordi majandustulemustest artikli pealkirjaga "Kui palju hullemaks saab asi veel minna?" Sai ja kuidas veel.
    Eelmisel nädalal teatas Ford oma 103aastase ajaloo suurimast, 12,7 miljardi dollarilisest aastakahjumist. Wall Streeti analüütiku Jonathan Steinmetzi arvutuste kohaselt tootis Ford 2006. aastal 4700 dollarit kahjumit sõiduki kohta - summa, mille Ford võttis veel mõni aasta tagasi 25protsendilise USA turuosa hoidjana (praeguseks on see langenud 17,5%-le) välja ühelt autolt teenitud kasumina.
    Aasta lõikes oodatakse kahjumit ka General Motorsilt, mis lükkas eelmisel nädalal oma neljanda kvartali tulemuste teatamise edasi, ning DaimlerChryslerilt. 2006 oleks seega esimene kord alates 1992. aastast, kui kõik kolm on miinuses.
    Terve eelmise aasta kulutasid Detroidi autotöösturid turuosa kaotades, tehaseid sulgedes, kümneid tuhandeid töölisi lahti lastes ning oma kiratsevaid ettevõtteid restruktureerida püüdes.
    Nad on müünud kasumit tootvaid tütreid ning oma raamatupidamisnumbreid ümber hinnanud.
    Ford oli sunnitud pantima 25 miljardi dollarilise laenu saamiseks pea kõik oma varad, sealhulgas logo. Novembris käis Suure Kolmik ka presidendilt abi palumas.
    2006 oli ka aasta, kui pikkade traditsioonidega Detroidi kolmik palkas esimest korda ühe juhi väljastpoolt autotööstust: sügisel astus William Ford tagasi Fordi tegevjuhi kohalt ning palus töö üle võtta Boeingust tulnud Alan Mulallyl.
    Vastus küsimusele "miks" on konkurents. Kuni USA võimsad, aga kohmakad hiiglased loorberitel puhkasid ja olemasolevate mudelite müügiedu nautisid, ei maganud nende Aasia konkurendid.
    Esimeseks tavaliseks etteheiteks USA autotööstuse vanadele kuningatele on, et neil pole enam toodet. Nende liinidelt tulevad endiselt kergeveokid ja suured bensiini õgivad masinad ajal, kui ameeriklane tahab korralikku sõiduautot, mis tanklas liiga ahneks ei muutuks.
    Tõsi, kõik kolm esitlesid aasta alguses toimunud Detroidi automessil oma uusi mudeleid, mis peaksid tarbijate soovidega rohkem arvestama.
    Teine jama on aga selles, et isegi kui Ameerika autohiiglased tuleksid välja ideaalsete toodetega, oleks Aasia firmadel ikkagi lihtne neid üle trumbata. Sest neil lihtsalt pole neid kohustusi, mille all ägavad oma parematel aegadel töölistele head ja paremat lubanud USA kolleegid. Seni pigistasid suured autotöösturid oma varustajaid ja edasimüüjaid.
    Reaalsus on seega karm ja raske on öelda, kas isegi õiged sammud nüüd Detroidi hiiglased jalgele tõstavad. Võib-olla: nad on ennegi välja ujunud. Aga võib ka juhtuda, et aastakümne-paari pärast on Cadillac ja Jaguar endiselt ikoonid, aga nende kuulsusrikkad tootjad tunnevad rõõmu vaid oma antiikmudelite hinnatõusu üle.
    Ameerikale on Suure Kolmiku langus seda kurvem, et kunagi tegutses USAs tuhandeid autotootjaid. Need kolm on tänaseks ainsad ellujääjad.
    USA autotootjate käed on seotud töötajatele soodsate lepingutega, mis pärsivad konkurentsivõimet.
    Oktoobris kirjutas Bloomerg, et Jaapani autofirmad teenivad auto pealt 2400 dollarit rohkem kasumit kui USA tootjad.
    Kuigi Detroidi autotöösturid ei suuda Aasia kolleegidega efektiivsuses võistelda, tuleb suurem osa sellest vahest just tohututest tervishoiukuludest, millele jaapanlased kulutavad auto kohta 1400 dollarit vähem.
    2005. aastal kulutas ainuüksi Ford Detroit Newsi andmetel oma 590 000 töötaja, pensionäri ja ülalpeetava tervisele kokku 3,5 mld dollarit. 2000. aastaga võrreldes oli see kulu kasvanud 67%. Töötajaid on Fordi palgal aga vaid ligi 115 000.
    Mullu seisis mitu Fordi veoautotehast suure osa ajast tööta, töötajatele tuli aga ikka palka maksta. Kui Ford pakkus oma 75 000 USA töölisele võimaluse suure lahkumis- või pensionihüvitise eest minna, siis tegid seda enam kui pooled.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.