Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Inflatsioon sõi meid elusalt

Sten-Aleks Pihlak 30. jaanuar 2007, 00:00

Hindade vabakslaskmisele järgnes 1992. aasta alguses suur muutus välistegurites ning kaubandussuhete katkemine endiste liiduvabariikidega põhjustas inflatsiooni kiirenemise ja tööstustoodangu olulise vähenemise. Sellel aastal tõusiski inflatsioon haripunkti, mil aastane tarbijahinnaindeks kasvas 1076%.

Hüperinflatsioonist tuleneva kaubanappuse tõttu oli toonane Savisaare valitsus sunnitud võtma kasutusele ostukaardid, püüdes sedasi tagada mingisugustki õiglast jaotust defitsiitsetele kaupadele nagu või, seep, pesupulber, makaronid jne.

Nõnda võiski endale lunastada välja paki võid talongiga B-017 või makaronid talongiga B-016.

Ostukaardid ise muidugi ei taganud, et kõik ette nähtud kaupa saaksid, ja nii võisidki inimesed leida ennast tundide kaupa leiva- või viinajärjekorras seismas ning lõppeks ikka tühjade kätega naasta.

Kui kaupa aga oli, siis osteti seda nii palju, kui majanduslik seis lubas, kartuses, et pärast pole võib-olla enam üldse midagi saada.

Kolhooside laialisaatmisega hakati laiali jaotama ka viimaste vara. Kohati muutus erastamine aga hoopiski varastamiseks ning võis juhtuda, et n-ö pumba juures olijad said üksjagu rohkem kui teised. Tegutseti lihtsa põhimõtte järgi: käsi peseb kätt. Kuna valitses üleüldine nappus pea kõiges, olid need, kellel juhtus midagi olema, üksteisele igati abiks.

Mootorrattad kadusid paariks aastaks täiesti ära, kuna enne taasiseseisvumist oli see enamasti vaesema inimese sõiduriist, kes ei jõudnud autot osta ja ka autoostuluba ei saanud. Võimu vahetusest tulenevalt saadi aga minna lihttööliseks Soome, näiteks maasikaid korjama, ning teenitud palga eest endale sealt ka auto lunastada.

Tihti langes liisk Datsun Cherry kasuks, mis maksis heal juhul 500-1000 marka. Kohalik talumees vedas sellega küll enamasti heina või hoidis kanu sees, kuid parema puudumisel sobis see hästi, sest vene autod olid palju kallimad. Uus Žiguli võis maksta kuni 7000 rubla.

1990ndate aastate alguses jõudis meie turule ka esimene kaasaskantav NMT telefon, Nokia Cityman. NMT (Nordic Mobile Telephone) oli Põhjamaades enne GSM-süsteemi kasutusel olnud analoog-mobiiltelefonisüsteem, mis töötab kas 450 MHz või 900 MHz sagedusalas ja mida on hiljem hakatud nimetama esimese põlvkonna mobiilsidesüsteemiks.

1991. aasta juunis sai Eestis mobiiltelefoniga rääkida esimene NMT 450 klient. 1992. aastal jõudis see arv 2500 piirile.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:26
Otsi:

Ava täpsem otsing