Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalli oma raha tulek
20. juuni oli ka päev, mil paljudes keskkoolides toimusid lõpuaktused, taasiseseisvunud Eesti esimesed koolilõpetajad said tunnistusi. Edasi tuli ülikool või teenistus kaitseväes, keegi purjetas kohe abieluranda, osa julgeid läks välismaale õnne otsima.
Enne krooni tulekut valitses Eestis n-ö kroonipaanika. Poodides, kus veel midagi müüa oli, kasvas käive tavalisega võrreldes kolm kuni neli korda. Ja lõpuks valitses poeriiulitel tühjus.
Tasub teada, et ajal, mil inimestel oli taskus 150 krooni, maksis pakk kohvi ligi 37 krooni. Kergem polnud ka viinaga: pärast rahareformi 1992. aasta juunis tõusis selle hind paari päevaga kümnelt kroonilt kolmekümnele kroonile.
Kui 1992. aasta jaanuaris oli keskmine kuupalk 157 krooni, siis augustiks oli see tõusnud juba 710 krooni piiridesse.
Pärast rahareformi kasvas krooni kattevara esimese nelja nädalaga 121 miljoni kroonini.
Rahareformi ajal Eesti Vabariigi peaminister olnud Tiit Vähi lootis toona Äripäevale antud kommentaaris, et rahareform on õnnestunud siis, kui aasta lõpuks langeb inflatsioon 4-5% piiresse. Vähi lootused inflatsiooni ohjeldada täitusid, kuigi olukord stabiliseerus lõplikult alles aastaid pärast rahareformi.
Õnnelikud olid ka üliõpilased, kes võtsid rublade eest laenu, tagasi maksid aga pea olematu võla kroonides.