Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kaevanduste digitaalprojekteerimine saab Eestis hoogu

Veiko Karu 31. jaanuar 2007, 00:00

Probleemide põhjuseid on mitu - maavarade, vee, maa ja metsa kasutamise kavandamisel ei ole kõiki osapooli rahuldavat metoodikat, kriteeriume, vahendeid ega ka oskusi.

Maavarade kaevandamine muudab keskkonda, maapõue, maastikku. Maavarade kaevandamisega kaasnevad omandimuutused. Kõik see kutsub esile üldsuse vastuseisu.

Maavarade kaevandamisega muudetud maapõu ja maapind võib olla isegi kvaliteetsem, kui see oli enne kaevandmist. On tõestatud, et oskuslikul käitlemisel on kaevandatud alade mets, veekogud ja viljelusmaa väärtuslikumad kui enne kaevandamist.

Talutava kaevandamise loomine nõuab uuringuid, mida ei ole otstarbekas teha looduslikus keskkonnas. Neid ei ole võimalik teha ka füüsiliste mudelite alusel. Nii maailma mäenduse praktikas kui ka Eestis on optimaalseks teeks kujunenud arvutimodelleerimine, kusjuures kriteeriumid ja esitamise viis on lahendamata. Modelleerimisele eelneb mõõdistamine ja järgnevad tööstuslikud katsed.

Maavarasid kaevandavas valdkonnas on välja selgitatud maapõueressursid, parimad võimalikud (BAT) tehnoloogiad, kaevandamispiirangud, infrastruktuuri ja majanduse vajadused, kuid ei ole saavutatud kõiki pooli rahuldavaid lahendusi.

On olemas mitmesuguseid mäenduslikke arvutiprogramme: vabavarana, iseseisvana (Surpac-Minex, MapInfo, AutoCAD, ESRI jt), abiprogrammina (Discover, Map X

jt), internetitarkvarana (EduMine jt). Siiani ei ole Eestis juurutatud sobivat rakendusgeoloogilist ja mäenduslikku programmisüsteemi.

Kuna programme on palju, tekib probleeme projektide ühildumisega, sest projekteerivad asutused kasutavad eri programmisüsteeme.

Koostööd tehes on raskusi andmete ühendamisel ja ülekandmisel. Selline olukord tõstatab majandusliku probleemi - projekteerijatel peab olema võimalikult palju eri programme, et koostöö sujuks. See aga ei ole otstarbekas.

Enamik geoloogilisi ja mäenduslikke arvutiprogramme on tehtud universaalseks ja nad sobivad geoloogiliste tingimuste laia diapasooni jaoks.

Ruumilisi mäetööde 3D-laserskannereid pakuvad Leica, Trimble, I-Site jt. Nende hinnaklass jääb sõltuvalt täpsusest ühe-kahe miljoni krooni piiresse.

3D-laserskanneri abil saab mõõdistada paljusid objekte, tehes neist modelleerimisprogrammi abil 3D-mudelid, mida on lihtne kasutada ja selle abil töid planeerida.

Lasersignaal saadetakse mõõteseadmest välja horisontaal- ja vertikaalnurga all. Tagasisaabuva signaali põhjal määratakse, kui pika tee valgussignaal tagasiteel mõõteseadme suunas läbis. Lisaks salvestatakse lasersignaali omaduste info.

Laserskaneerimisprojekt koosneb kindlatest etappidest. Objekt skaneeritakse paljudest jaamapunktidest ja tehakse digitaalfoto.

Tahhümeetriga mõõdetakse jaamapunktid (seda pole tarvis, kui skaneeritavaid punktipilvi ei seota koordinaatvõrgustikuga). Modelleerimisprogramm ühendab punktipilve skanneri poolt pildistatud digitaalpildiga. Tulemus on mudel, kus igale digitaalpildi pikslile on antud kindel koordinaat.

Kaeveväljade digitaalplaneerimine võimaldab arvestada oluliselt rohkem tingimusi ja prognoosida maavarade kasutamise mõju paremini kui praeguse, valdavalt puhtsubjektiivse otsustusmehhanismi korral.

Kriteeriumite ja metoodika korrastamine võimaldab hoida kokku kulusid (aeg, raha, töö, maavara) nii otsustusprotsessis kui ka kaevandamisel. Eesti lavamaardlate kogemused selles vallas on abiks maailmas tulevaste mittetraditsiooniliste lavamaardlate kasutuselevõtul.

Artiklis käsitletu on osa autori doktoritööst.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:26
Otsi:

Ava täpsem otsing