Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Brüsseli roheline kurss ajab autotööstuse kaitsesse

Sirje Rank 01. veebruar 2007, 00:00

Ka komisjonis endas on käinud ägedad vaidlused. Sakslasest tööstusvolinik Günther Verheugen on nõudnud lahendust, mis ei paneks kogu heitmete vähendamise koormat autotööstuse õlule. Kreeklasest keskkonnavolinik Stavros Dimas seevastu on nõudnud karme ettekirjutusi, kuna 1998. aastal antud lubadust heitmeid vabatahtlikult vähendada pole autotööstus täitnud. Vaidlus on komisjoni kava avalikustamist edasi lükanud.

Sel nädalal astus Saksamaa autotööstuse kaitseks välja kantsler Angela Merkel, kes ütles, et valitsus "kavatseb blokeerida kõik katsed kehtestada autotööstusele ühtsed standardid", mis ei arvesta markide eripäraga. Suurema löögi alla satuks just Saksamaa autotööstus, kus toodetakse võimsamaid autosid kui Prantsusmaa Renault ja Peugeot või Itaalia Fiat.

"See on rünnak BMW, Mercedese, Audi ja meie pihta… See on sõda Euroopas. Ja me kavatseme võidelda," tsiteeris Financial Times läinud nädalal luksusautode tootja Porsche juhti Wendelin Wiedekingi.

Komisjoni plaan oli kehtestada normiks, et aastaks 2012 ei tohi autod välja lasta rohkem CO2 kui 120 g kilomeetri kohta, mis eeldaks vähem saastavaid mootoreid. Saksa autode puhul oli mullu keskmine CO2 heitmete hulk 170 g/km, Porsche puhul isegi 305 grammi.

Euroopa Komisjonile läinud nädalal läkitatud kirjas nimetavad Volkswagen, Daimler-Chrysler ja BMW Euroopa Komisjoni plaane "ebareaalseteks" ja "tehniliselt teostatamatuteks," need võivad viia nii autotööstuses kui ka allhankijate seas tuhandete töökohtade kadumisele.

Eile kirjutasid meediakanalid juba, et komisjon on tugeva lobi survel nõtkunud ning Dimase uus kava on CO2 heitmete normiks seada 130 grammi kilomeetri kohta.

Samuti on lootust, et kogu koorem eesmärgi saavutamiseks ei jää autotööstuse kanda - eile avaldas komisjon uute reeglite seaduseelnõu kütusefirmadele, mis peavad samuti heitmete vähendamisse oma osa andma.

Üks nõudmine on suurendada sõidukikütustele lisatava biokütuse kohustuslikku määra, mis praegu kehtivate nõudmiste järgi peab aastaks 2010 suurenema 5,75 protsendile. Aastaks 2020 kasvaks see 10%le.

Eurooplased on kliimaprobleemid küll teadvustanud, kuid säästlikuma sõiduriista eest üldiselt rohkem maksta ei soovita.

Mõned mudelid, nagu ökonoomse kütusekuluga Volkswagen Lupo ja Opel Corsa Eco, on tarbijahuvi puudusel juba turult kadunud, kirjutas Financial Times.

Tarbijate keskkonnasäästlikemate mudelite vastu näitab autotootjate sõnul nõrka kohta Euroopa Komisjoni ambitsioonis kärpida kliima soojenemist põhjustavaid kasvuhoonegaase. Tarbimisharjumused on visad muutuma.

Eelmisel aastal küsitles konsultatsioonifirma Frost & Sullivan Europe 1800 Euroopa tarbijat, kellest 38% vastas, et ei ostaks kunagi hübriidautot. Ülejäänud seadsid aga auto hinnale selge piiri. Euroopas on diiselhübriid praegu tavalisest diiselautost umbes 4000 euro võrra kallim.

Autode ja busside heitgaasid moodustavad kõikidest heitgaasidest umbes 10%. Kui midagi ette ei võeta, võib transpordi heitmete hulk aastaks 2050 kahekordistuda, prognoosis Briti ekspert Nicholas Stern läinud aasta lõpul avaldatud ulatuslikus kliimamuutuste mõju analüüsis.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing