Poliitikud eitavad riigi raha propagandaks kasutamist

Lemmi Kann 01. veebruar 2007, 00:00

2007. aasta riigieelarve arutelul võeti algselt pensionireservile mõeldud summast 202 miljonit krooni lisainvesteeringuteks omavalitsustele.

Rahanduskomisjoni esimehe reformierakondlase Meelis Atoneni sõnul ei jagatud seda raha mitte parteidele, vaid investeerimisobjektidele ja organisatsioonidele investeeringute tegemiseks.

Atonen selgitas, et kui erakond tõi välja toetamist vajavad objektid, ei tähenda see, et erakond seda raha ka kontrollida saab. "See raha läheb ikkagi läbi ministeeriumite nagu ka kõik muud investeeringud. Kui Riigikogu otsustab, et mingile omavalitsusele antakse raha, siis see ei tähenda, et parteid on midagi kuritegelikku või halba teinud," ütles ta.

Selles, et eelarve tuleb Riigikogusse ühel kujul ja väljub natuke teisel kujul, pole SDE aseesimehe Eiki Nestori sõnul midagi imelikku. "Fraktsioonid teavad muudatusettepanekuid tehes, kui suure summa peale nad võivad loota, mille ulatuses need vastu võetakse. Aga selle raha kasutamisest valimispropagandaks pole küll juttu olnud. Selle eest tuleb peksa anda, kui keegi nii teeb," rääkis SDE aseesimees Eiki Nestor.

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Ain Seppiku sõnul on riigieelarve ikka üks kokkulepitud raha jagamine olnud. "Mina ei tea poliitilisest rahast midagi. Kui keegi sõlmis mingeid poliitilisi kokkuleppeid või kui Heimar Lenk teeb oma suurt valimiskampaaniat, siis see on teine küsimus. See on kõik niimoodi piiri peal ja ei ole suurt mõtet siin kritiseerida. Eks valimiseelne aeg on käes," kommenteeris ta erakonnakaaslase nn tšekiskandaali.

"Ma ei saa aru, mis siin üldse eetikaga pistmist on. Kui Riigikogu ütleb, et eelarvest on mingi asja jaoks eraldatud nii palju raha, siis ma arvan, et see on igal juhul eetiline käitumine," nentis Seppik.

Atoneni sõnul sattus omavalitsustele toetuste eraldamine tervikuna küsimärgi alla. "Valitsuse reservi prognoos 2007. aastaks ei olnud just optimistlik. Siis pakkus rahandusministeerium katteallikana välja pensionireservi, kuna seal tekkis oodatust suurem ülelaekumine," kommenteeris ta.

Pensionireservi suurus on rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul praegu 5,5 miljardit krooni, mis on prognoositust tunduvalt rohkem.

Rahandusministri hinnangul pole omavalitsustele riigieelarveliste eraldiste tegemise kord siiski piisavalt hea ja seda tuleks muuta süsteemsemaks ja läbipaistvamaks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing