Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tšiili koolis trellid ja õpilasmäss

    Piret sai vahetusõpilaseks minemise jaoks innustust sõbrannalt, kes oli eelnevalt käinud Argentiinas. "Meil käidi ka koolis vahetusõpilase programmist rääkimas. Tutvustati, mis see on, kuidas sinna saada. Võtsin kätte ja hakkasin asja ajama." Neiu eelistuseks oli sõbranna eeskujul Argentiina. Paraku oli koht juba kinni. Otsuse langetas Piret Mehhiko ja Venezuela kõrval Tšiili kasuks.
    Pireti sõnul tuli aastane eemalolek väga kasuks: "See oli võimalus ennast arendada, näha maailma, muutuda tolerantsemaks, mõista teisi kultuure." Aeg Tšiili miljonilinnas Concepcionis möödus kiirelt ja mitmekülgselt.
    Taotlusprotsess Pireti sõnul väga vaevaline polnud. Ettevõtmine nõudis küll suure hulga paberite täitmist, kuid varakult alustades oli võimalik kõik vajalikud dokumendid korda ajada.
    Programmides on enamasti piiratud arv kohti, mistõttu tagas piisavalt varajane asjaajamine Pireti sõnul suurema edu.
    Vahetusõpilasprogramm nõuab ka suuri ressursse. Aastaks Tšiili minnes tuli arvestada 87 000kroonise väljaminekuga. "Võimalus on otsida ka sponsoreid. Samuti saab taotleda stipendiume, mida ka päris paljud saavad," selgitab Piret.
    Pireti sõnul on sponsorite otsimise juures kõige raskem just põhjendamine ja ettevõtjate nõusse saamine. "87 000 on väga suur raha, aga kui oled ise aktiivne, siis on see summa võimalik täitsa kokku saada." Kümmet tuhandet neiu sõnul küsima minna ei tasu, pigem on mõistlik rääkida väiksematest summadest.
    Enne minekut Piretil mingeid hirme uue maa ja kultuuri ees ei olnud. "Lootsin ainult, et saan toredasse perre." Lootus osutus tõeks. Sisseelamine uude kodusse läks valutult.
    Tšiilis korraldati noortele ka üritusi, kus tutvustati riigi kultuuri, kombeid, räägiti, mida tasuks teha, mida mitte. Samuti sai Piret endale tugiisiku, kes kõigi küsimuste korral talle abiks oli.
    Vahetusaasta jooksul koges Piret ka ootamatusi. "Sel perioodil, kui ma seal olin, toimus õpilaste mäss. Nõuti näiteks tasuta bussipiletit. Politseinikke loobiti tomatite, sidrunite ja kõige muuga, mis tänaval saada oli. Osa streikis nädal aega koolis, ei laskunud kedagi sisse. Täitsa julm oli." Mäss neiu sõnul siiski läbi ei läinud, kuid pani presidendi ja ülejäänud kodanikud nõudmiste olulisuse peale mõtlema.
    Kool, kus Piret õppis, erines mitmeti meie gümnaasiumist. "Kool oli suletud. See oli turvamehe ja trellitatud akendega. Koolist välja minemiseks tuli küsida inspektori luba." Sealne koolisüsteem oli Pireti sõnul väga raamisse pandud.
    Eesti kooli tagasi tulles Piretil probleeme ei tekkinud. "Alguses oli raske, mul kadus õppimisharjumus täiesti ära. Nüüd on juba kõik hästi," mainib Piret rõõmsal häälel.
    Kultuurilistest erinevustest toob Piret esile meeletu ühtehoidmise ja grupitöö tegemise. Nii koolis kui ka pereringis tehti kõike koos. Võrreldes eestlasliku individualismiga on see Pireti meelest üks oluline ja positiivne erinevus.
    Piretil on plaan võtta tulevikus osa ka teistest programmidest, mis välismaale minemise võimalusi pakuvad.
    Kogemus, mille ta Tšiilist sai, jättis kustumatu mulje. "See aasta tegi mind enesekindlamaks, avatumaks, sotsiaalsemaks, ka hispaania keelt õppisin väga palju juurde. Eesti ei ole maailm. Igal rahvusel ja kultuuril on nii palju oma kiikse," räägib Piret saadud kogemusest õhinaga.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.