Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Korralik rookatus trotsib vihma ja tormituuli

Marina Tigasing 05. veebruar 2007, 00:00

Et katuse eluiga oleks pikk, tasuks see hoida puhas lehtedest ja muust prahist. Ka liigne varjulisus pole hea, sest katuseroog peab saama piisavalt tuult ja olema võimalikult vähe varjus. Suured puud peaksid olema katusest võimalikult kaugel.

Kümmekond aastat tagasi olid uued rookatused suhteliselt tagasihoidlikult levinud, sest vilunud katusemeistreid oli vähe ja nõudlus sellise katuse järele kasin. Ka ei kiputud vanu rookatuseid taastama, see oli kallis ja aeganõudev ettevõtmine.

Tänapäeval on rookatusega vanu taluhooneid suhteliselt vähe säilinud, kuid siiski näib, et pillirookatuse taastamine ja uue paigaldamine hakkab taas hoogustuma.

Eestis kasvab pilliroog peamiselt madalate veekogude ääres. Kui pilliroogu pole kaua lõigatud, on selles palju vanu ja sasitud tüükaid.

"Hea ja kvaliteetne roog lõigatakse Lääne-, Pärnu-, Saare-, Hiiu- ja Muhumaal," selgitab Roomaja OÜ tegevjuht Mart Talvar. Soodsates tingimustes võib see isegi kuni 4 m kõrguseks kasvada. Merevees kasvanud roogu peetakse paremaks, sest sool muudab kõrre tugevamaks ja vastupidavamaks.

"Katuseroo lõikamishooaeg algab sügistalvel, novembris-detsembris, mil pilliroog on lehed maha puistanud ning kaldaäärne vesi piisavalt külmunud," räägib Talvar.

Kui vanasti käis pilliroo lõikamine peamiselt sirbiga või isegi vikatiga, siis tehnoloogia areng on selle töö nüüd kombainide hoolde usaldanud. Siiski võib ka roo lõikamisel takistusi ette tulla. Rohke lumi või külmavaene talv raskendab roo korjamist, uputus murrab kõrred ning rikub roo, muutes väärt materjali kasutuskõlbmatuks.

"Katuseroog peab olema kvaliteetne. See ei tohiks olla liiga pikk, jäme ega kõver," leiab Talvar. Hea katuseroog on peenike, läbimõõduga 4-6 mm. Katusetegijad peavad sobivaks kuni kahe meetri pikkust katuseroogu.

Katuseroo kvaliteedi hindamine on väga raske. Kui sõrmedega muljumisel roo sõlmedevaheline osa murdub või on pehme, pole roog enam kõige parema kvaliteediga.

Kui kaetava katuse kalle on 30Y ja alla selle, pannakse sarikate alla armeeritud kile, mis hõlbustab sademevete äravoolu. Kile peale lüüakse pikipruss, mille paksus sõltub katuse pikkusest. Mida pikem katus, seda suurema mõõduga pruss. Järgnevalt ehitatakse katuse roovitus.

Katuse roovitus valmistatakse kas ümarpalgist või saematerjalist, kasutades kinnitamiseks 120 mm naelu. "Roovituse samm sõltub roo pikkusest, kuid tavaliselt pole see üle 40 cm," selgitab Muhro OÜ juhataja Mihkel Ling.

Katuse katmist alustatakse räästavihkude paigaldamisega. Kuna räästal on vihmaga kõige suurem koormus, tehakse katuse alumine osa alati kõige paremast pilliroost. "Esimese rea rookahlud kinnitatakse teise roovlati külge väljaspoole kaldega üle räästalaua ca 15 cm ja üle esimese roovlati 25 cm," soovitab Tansar EF OÜ ehitusmeister Hardi Rajas.

"Kui esimene räästarida kinnitatud ja kahlud lahti lõigatud, kärbitakse räästas mõõdu järgi kanti," selgitab Rajas. Selleks kasutatakse (kärpa, lasna) kastuselabidat. Kui räästas on löödud, pingutatakse sidumistraadid üle ja alustatakse uue rea ladumisega. Ridu laotakse harjani.

Katusele annab viimase akordi harja ehitamine. "Kui viimane kahlurida on valmis, siis kas lõigatakse või käänatakse rookihtide ladvaotsad vaheldumisi üle harja roovlattide, kord ühele, kord teisele poole katust. Seejärel paigaldatakse harjakile, mis kaetakse pikirooga," soovitab Rajas.

Et harjaroog kenasti paigal püsiks, pannakse peale harjamalgad, mis ühendatakse omavahel kadakanõelsetega (kuni 2,5 m pikkused noored kadakatüved). Harjamalkade vahe on 15-30 cm. Pärast harjaroigaste kinnitamist tehakse katuse lõplik üleharjamine ja kärpimine, mis algab harjalt ja lõpeb räästas.

Päris hooldusevaba pole ükski katus, nii ka rookatus.

Kui katus on korralikult tehtud ja saab piisavalt nii tuult kui ka päikest, säilib ta hästi. Siiski tuleks 10-12 aasta tagant uuendada katuseharja.

Kuna pilliroog on looduslik materjal, on selle süttivus väga kerge. Ehki meie kliimas on katuse pealispind kuni 5 cm ulatuses niiske ega sütti kiiresti, saab tuli alguse altpoolt.

Sellepärast on tähtis jälgida, et korstnate läbiviigud ja katuse alumine osa oleks hoolikalt tulekindlaks tehtud.

Et rookatus tulekindlaks teha ja tuleohtu vähendada, võib roogu immutada spetsiaalse vahendiga või isoleerida katuse ülejäänud osa kivivillaga. Ka tulekindel kipsplaat ja spetsiaalne kile katuse all suurendab tulekindlust.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:26
Otsi:

Ava täpsem otsing