Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Krediidiinfo avaldab kontrollimata võlainfot
Eelmise nädala lõpus ilmus ettevõtjatelt palju positiivset tagasisidet saanud Krediidiinfo maksehäireregistrisse sissekanne, mille järgi olevat logistikafirmal Smarten kaks kuni 5000kroonist liisinguvõlga. Ei läinud kaua aega, kui ajalehtede veebiversioonid teatest kiirelt uudise tegid ning lugemiseks üles riputasid. Alles õhtupoole selgus, et liisinguvõla registrisse sisestanud Hansa Liising oli teinud vea ning tegelikult logistikaettevõttel võlgnevust pole.
Registrit haldav Krediidiinfo ise aga oma avaldatud infot üle ei kontrollinud. Seda pole nad kunagi teinud ning nähtavasti ka kunagi ei tee, kuna nagu seletas Krediidiinfot esindav Alar Jäger, vastutab "vastavalt maksehäireregistri asutamislepingu tingimustele sisestatavate andmete õigusese eest andmete sisestaja, kellel on ka kohustus enne andmete sisestamist andmeid kontrollida ja veenduda sisestatavate andmete korrektsuses".
Mõne ettevõtja meelest pole selline lähenemine mõttekas. "Kui ettevõte või asutus pakub mingit teatud keskkonda, milles oleva info põhjal võivad teised järeldusi teha, siis peaks asutus vastutama ka selle sisu eest," leidis Oma Ehitaja juht Kaido Fridolin. Nii võib näiteks jääda mõni firma, kes tahab oma teenust pakkuda, heast lepingust ilma, kuna tema kohta on "kogemata" valesid andmeid Krediidiinfosse pandud. "Smarteni asemel oleksin samamoodi solvunud, kui valeinfo üles läheb," lisas Fridolin.
Krediidiinfo aga leiab, et väärad andmed sisestanud ettevõtte peab sellest kohe teatama ning laskma need maha võtta.
K-Arvutisalongi juhi Veiko-Peeter Kargu sõnul on siiamaani Krediidiinfol vigaste andmete mahavõtmine liiga kaua aega läinud, mis tähendab, et valeandmed on kauem teistele nähtavad. Samas ütles Kargu, et võlgnevusest teatanust jääb andmebaasi maha jälg ning seega peaks valeandmeid tahtlikult üles pannud ettevõtja lihtsalt rumal olema. "Kui mina näiteks panen sinna üles, et Äripäev on mulle ja mu sõpradele 100 miljonit võlgu, ja Äripäev selle avastab, kaebate mind ju kohtusse ja saate selle 100 miljonit hoopis endale," seletas Kargu.
Autor: Gert D. Hankewitz