Toataimed vajavad õiget kasvukohta

Alateadvuse kaudu jõuab heaolutunne, mida taimede seltskonnas sageli enesele märkamatult tunneme, meieni aga ka teaduslikult põhjendatud kaalutlustel - taimed puhastavad ka õhku, mõjutades seeläbi inimese tervislikku seisundit rohkem, kui me arvata oskame.

NASA uurimuse kohaselt suudavad taimed puhastada õhku paljudest keemilistest ühenditest (formaldehüüd, benseen, trikloroetüleen), mis tekivad ruumis sünteetiliste materjalide kasutamise tõttu ehituses ja sisustuses.

Sissehingatav õhk on paljude ekspertide arvates üks enim tervist mõjutavaid tegureid. Selle parandamiseks on kasutusele võetud küll näiteks filtritega ventilatsioonisüsteeme ja loodussõbralikke materjale, kuid probleem pole kadunud. Enim väljenduvad saastatud õhust tulenevad probleemid silmade ja hingamisteede ärritusnähtudes, allergilistes ning astmaatilistes haigustes. On tõestatud, et tervise üldseisund on tihedas seoses inimese meeleolu ja töövõimega.

Viimase aja ehitised on energiaressursside kokkuhoiu tõttu üha enam välisõhust isoleeritud - tolm ja bakterid võimutsevad siseruumides, kus paljud meist veedavad kuni 90% oma ajast.

Toataim leiab endale asukoha uutes ruumides sageli kõige viimasena. Maja või korter valmis ehitatud, asume otsima sobivat toataime. Ülesanne võib osutuda oodatust keerulisemaks, kuna ruum on juba täis planeeritud. Taimede valikul tuleb peale meeldivuse arvestada ju ka kasvutingimustega - valgus, temperatuur, õhuvahetus.

Parim kasvukoht taimedele on akna vahetus läheduses. Sageli on toataimede akna juurde paigutamisel tegemist mitmete segavate faktoritega. Akent tuleb avada tuulutamiseks, tuuletõmbus on aga enamikule taimedele hukutav. Akna all paiknevad reeglina radiaatorid, mis muudavad õhutemperatuuri taimede vahetus läheduses liiga kõrgeks. Kõrge toatemperatuur ohustab taimi eelkõige talvel, kui hoonetes algab kütteperiood, taimedel aga puhkeperiood. Puhkeperioodil vajavad taimed pigem veidi jahedamat temperatuuri kui tavaliselt ja radiaatori kõrval ei õnnestu seda saavutada. Liiga soojas ruumis võivad taimed kaotada oma kena kasvukuju, venida välja ja kolletuda.

Selleks võiks endale appi paluda haljastuskunstniku, kes koostöös sisekujundajaga leiab ruumi planeeritavatele taimedele sobivaima kasvukoha ja koostab sisehaljastuse projekti.

Haljastaja tunneb taimi ja nende kasvunõudeid ning oskab kindlasti anda soovitusi ja nippe erinevate lahenduste jaoks.

Alati ei pea taimede paigutamisele lähenema traditsiooniliselt - taim potiga toanurka või kapile. Kui asuda taimi planeerima juba ehitustööde käigus, on tulemuseks põnevad taimeaknad, ruumi liigendavad madalad taimestatud vaheseinad või koguni väike talveaed elutoas.

Vahel tekib vastupandamatu soov osta endale koju mõni aianduskeskuses nähtud eksootiline taim.

Paljud taimed vajavad aga kasvamiseks oluliselt kõrgemat õhuniiskust ning talvisel ajal madalamat temperatuuri, kui seda eluruumid neile võimaldaksid.

Klaaspakettide abil saab rajada lihtsa vaevaga erineva kuju ja suurusega talveaedasid.

Üha enam on võitmas populaarsust põrandasse maetav kanaliradiaator, millele lisab eksklusiivsust puidust või metallisulamist pealisresti materjal.

Ka sellist tüüpi radiaatorit on võimalik taimedest isoleerida nii, et radiaatori kütteväärtus ei kahane.

Ehitustööde käigus on võimalik veel tekitada põrandasse erinevaid süvendeid või tõstetud pindu, millel asuvasse süvendisse saab rajada väikese talveaia tüüpi istutusala.

Selline lahendus mõjub ruumis alati eksklusiivse ja samas looduslähedasena.

Autor: Loona Põtter