Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toompere 'Sortsid'
Valentinipäeval toob lavastaja Hendrik Toompere jr esmakordselt Eesti Draamateatris publikuni Fjodor Dostojevski romaani "Kurjad vaimud" dramatiseeringu "Sortsid".
"See lavastus on vaatajatele, kellele meeldib, kui elu keerulisus on lihtsasse ja arusaadavasse vormi pandud," avab Toompere ja lisab, et lavastas "Sortsid", kuna Dostojevski on üks kõige elurõõmsamaid kirjanikke, pealegi geniaalne ning romaani teema on täiesti tänapäevane.
"See on lugu inimestest, keda on vallanud suured ideed. Idee terrorismist kui ainuvõimalikust ühiskonna muutmise teest. Idee kõikvõimsaks saamisest enesehävituse kaudu - sest ainult elu hinnaga saab midagi muuta. Idee kõikvõimsast ja täielikust armastusest," räägib lavastaja.
Romaani "Kurjad vaimud" kirjutas Dostojevski aastatel 1870-1871 ja see ilmus ajakirjas "Russkii Vestnik". Neil aastail muutus kirjaniku jaoks erakordselt teravaks küsimus Venemaa ja Euroopa tulevikust. Äärmuslik ühiskondlik liikumine Venemaal, eriti vormid, mida see hakkas võtma (terror ja vägivald üksikisikute kallal) ajendasid teda noore põlvkonna revolutsioonilist tegevust romaani vormis analüüsima.
Esimese Vene revolutsiooni ajal tõlgendasid mõned autorid "Kurje vaime" kui hoiatusromaani. Järgnenud sündmused Venemaa ajaloos 20. sajandil, eriti 1917. aasta revolutsioon, süvendasid ja laiendasid seda tõlgendust. Dostojevskit hakati üha enam nimetama "vene revolutsiooni prohvetiks", mõeldes sellega kirjaniku annet näha ette katastroofilisi ajaloosündmusi ja ähvardavat hukku.
Osades Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Raivo E. Tamm või Raimo Pass, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Merle Palmiste või Harriet Toompere, Anti Reinthal, Külli Reinumägi, Lauri Lagle, Margus Prangel, Mihkel Kabel.