Putini mustad ja valged oligarhid

Putin näitab, kes on riigis tegelik peremees.

President Boriss Jeltsini ajal hämarates erastamistehingutes rikkaks saanud oligarhid muutsid oma rikkuse poliitiliseks võimuks. Nende raha etendas otsustavat osa Jeltsini tagasivalimisel 1996. aastal ning Putini esmavalimisel.

Nüüd on olukord muutunud. 1990. aastate oligarhid on loobunud poliitikast ja neist on saanud üksnes ärimehed. President Putin on loonud uue, tšekistidest oligarhia, iseloomustab Venemaa uut majanduse ja poliitika lõimumist endine asepeaminister Boriss Nemtsov. Ta on paigutanud oma usaldusmehed riiklikus energiasektoris ja teistes strateegilistes valdkondades võtmepositsioonile.

Hiljutisel suurel pressikonverentsil ütles Putin rahvale, et tal pole vaja oma järglast nimetada, sest see valitakse demokraatlikult. Kahjuks ei ole see tõsi. Kui enne tehti Venemaal president oligarhide rahaga, siis nüüd tagavad Putinile meelepärase kandidaadi võidu tema loodud võimustruktuur ja selle vahendid. Kindlasti aitavad kaasa ka lojaalsed oligarhid, aga nad ei määra enam mängureegleid.

Õigupoolest on Putin oligarhidega üsna hästi läbi saanud, kui mõnede "perekonna" liikmetega arveteõiendamine välja arvata. Oligarhide vanast kaardiväest oli Kremlis Putiniga kohtumas Oleg Deripaska, Vladimir Potanin, Mihhail Fridman jt.

Venemaa majanduse kasvutempo on Putini valitsemise ajal olnud hea, kuid see on põhinenud eelkõige energiakandjate ja toorme ekspordil, mis moodustab tervelt 85% koguekspordist. Et olla jätkusuutlik, vajab Venemaa hädasti majanduse mitmekesistamist ja kõrgtehnoloogilist toodangut. Kuna Venemaa on otsustanud piirata väliskapitali sisselaskmist strateegilistesse majandusharudesse, siis sooviski president oligarhidelt suuremat panustamist, lubades omalt poolt neile abi riskikapitali hankimisel ja välisturgudele pürgimisel.

Putini loodud süsteemile andis eelmisel nädalal hävitava hinnangu endine Putini majandusnõunik Andrei Illarionov. Ta tutvustas USAs organisatsiooni Freedom House Venemaa arengu analüüsi.

"Lääs ei saa veel aru, kui tõsine on olukord. Naftal, gaasil ja teemantidel on vähe väärtust, kui vaba turumajandus ja demokraatlik süsteem asendatakse totalitaarsega. Venemaale investeerimine on hasartmäng nagu kasiinos. Kasiinos oodetakse suuri võite, kuid enamik kaotab raha. See käib ka Venemaa kohta," ütles ta.

Putiniga kohtunute seas oli enamik Venemaa rikaste pingeritta kuluvaid oligarhe, kellest on saanud suurärimehed oma valdkonnas.

Kohal oli ajakirja Finans andmeil Venemaa rikkaimaks tõusnud Oleg Deripaska, kelle vara hinnatakse nüüd 21,2 miljardile dollarile. Deripaska möödus aastaid Venemaa rikkaimate edetabelit juhtinud Roman Abramovitšist, kellelt ta oli 2003. a ära ostnud alumiiniumikontserni Rusal. Peale selle on tema käes enamusaktsiapakk autotootjas GAZ, kindlustusfirmas Ingosstrahh ja lennukitootjas Aviacor.

Abramovitš müüs 2005. a oma osaluse ka Sibneftis ja on keskendunud teraseärile.

Deripaska on Rusali ühendamas oligarh Viktor Vekselbergile kuuluva Sualiga ja Glencore'i alumiiniumiüksusega. ELi konkurentsiamet andis 1. veebruaril ühinemiseks loa. Sel moel tekib maailma suurim alumiiniumitootja, kus Deripaskale kuulub 66% aktsiatest. Et firma saab väga tugeva positsiooni ka maailmaturul, on Putin seda tehingut toetanud. Rikaste esikümmet lõpetav Vekselberg on veel suurosanik naftafirmas TNK-BP ja ta on alati püüdnud Kremlile lojaalne olla.

Oligarhidest kõrgeimal riiklikul ametikohal, Jeltsini ajal esimese asepeaministri ametis olnud Vladimir Potanin on aastaga kahekordistanud oma varanduse ja on rikkaimate seas tõusnud koos äripartner Mihhail Prohhoroviga 3.-4. kohale. Nende vara aluseks on osalused Norilsk Nickelis, mis on maailma suurim pallaadiumi ja plaatina tootja, ning Polyos Goldis. Möödunud kuu lõpul tegid nad otsuse, et lahutavad oma ärid.

Viienda koha säilitanud Vladimir Lissin, kes alustas Siberis söekaevurina, on suurim osanik Novolipetski metallurgiakombinaadis ja selle direktorite nõukogu esimees.

Kuuendal kohal olev Mihhail Fridman on telekommunikatsiooniärimees ja Alfa grupi põhiomanik.

Seitsmendal kohal olev Vagit Alekperov on suurosanik naftafirmas Lukoil.

Kaheksandale kohale kerkinud Suleiman Kerimov on Nafta-Moskva omanik. Lisaks on tal osalused Gazpromis, Sberbankis ja Polimetallis.

Üheksandal kohal on Putini üks suuremaid toetajaid Aleksei Mordašov, kes on Severstali põhiomanik. Peale selle kuulub talle osalus ka Severstaltransis.

"Perekonda" kuulunud oligarhidest õiendas president Putin arved nendega, kes sekkusid poliitikasse või polnud nõus tagasi riigile loovutama strateegiliste majandusharude ettevõtteid või meediafirmasid. Tuntumad neist on Mihhail Hodorkovski, Boriss Berezovski ja Vladimir Gussinki.

Naftafirma Jukos endine suuromanik Mihhail Hodorkovski, kes kannab kaheksa-aastast vanglakaristust, sai eelmisel nädalal uued rahapesusüüdistused, mis võivad tema vanglakaristust pikendada 15 aasta võrra.

Asjatundjate hinnangul püüab Kreml sel moel hoida Hodorkovskit eemal poliitikast. Hodorkovski nimetas uut kohtuasja farsiks, millel pole midagi tegemist õigusega. Vabaduses olles rahastas ta poliitilisi jõude, kes ei allunud Kremlile.

Vanglakaristuse kartuses on eksiili põgenenud "perekonna" mõjukaim oligarh Boriss Berezovski ning endine meediaärimees Vladimir Gussinski. Berezovskil tuli loobuda Sibneftist ja Gussinskil meediakontsernist Media-Most, sealhulgas mõjukast NTV telekanalist.

Berezovski äripartner Roman Abramovitš müüs Sibnefti vabatahtlikult Gazpromile ja on olnud president Putiniga sõbralikes suhetes. Putin on tänutäheks andnud talle Tšuktšimaa kuberneri koha, millest põhiliselt Inglismaal elav Abramovitš soovis hiljuti loobuda.

Jaanuari lõpul on seoses maksupettustega uurimise alla võetud Russneft ja selle juht Mihhail Gutserijev, kes on endine duuma asespiiker. Maksuvõlaks väidetakse 740 miljonit rubla. Asjatundjad nimetavad kimbutamise põhjuseks hoopis asjaolu, et Russneft on ostnud mõningaid Jukose pankrotivarasid ja tahab omandada Valgevene naftatöötlemistehast, mida jahib ka Gazprom.