Uue seadusega säilib isikul kontroll oma andmete üle

Mariliis Pinn 15. veebruar 2007, 15:47

Täna vastu võetud ja uuest aastast jõustuv
isikuandmete kaitse seadus tõhustab oluliselt isikuandmete kaitset ning
reguleerib isikuandmete töötlemist, teatas justiitsministeerium.

Ühe suurema muudatusena näeb seadus ette, et inimesel on õigus nõuda ka õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud andmete avalikustamise ja muul viisil kasutamise lõpetamist. Seega säilib kodanikul ka peale tema andmete avalikustamist kontroll nende edasise kasutamise üle, mida praegune seadus ei võimalda.

Justiitsminister Rein Langi sõnul kasutatakse täna väga palju ära isikuandmeid, mida inimesed kergemeelselt välja annavad ja mida siis töödeldakse ja kasutatakse kolmandate isikute poolt. „Sellist „suure venna“ ühiskonda ei ole meile küll vaja,“ ütles Lang.

Justiitsministeeriumi asekantsler Urmas Volens tõi näiteks, et peale seaduse jõustumist saab inimene avalikku telefoniraamatusse või infotelefonile antud telefoninumbri avalikustamise igal hetkel ära keelata. Samuti tekib kõikvõimalike püsikliendikaartide ja tarbijamängudes osalejatel õigus nõuda, et nende andmeid omav ettevõtja kustutaks oma andmebaasidest tema iseenesest avaliku telefoninumbri ka juhul, kui ettevõtja on selle näiteks telefoniraamatust hankinud.

Seadusega reguleeritakse täpsemalt ka isikuandmete kogumist maksevõimelisuse hindamiseks. Kui senikehtinud regulatsiooni kohaselt puudusid sellisel andmete kogumisel igasugused ajalised piirid, siis seaduseks saanud eelnõu kohaselt võib isiku maksehäire kohta andmeid töödelda ja kolmandale isikule edastada üksnes kuni kolme aasta jooksul kohustuse rikkumisest.

Volensi sõnul ei tohi seega krediidiinfo puhul seaduse kohaselt olla andmed vanemad, kui 3 aastat. "See tähendab, et kui näiteks lepingu rikkumisest on möödas 3 või enam aastat, tuleb vastavad andmed maha võtta," selgitas Volens.

Seaduse kohaselt muutuks delikaatseteks isikuandmeteks ka isiku biomeetrilised andmed, milleks on näiteks sõrmejäljed ja DNA. Seeläbi suureneb igaühe kaitse ka selliste andemete töötlemisega seotud ohtude eest.

Seadus näeb ette ka erandi isikuandmete avalikustamiseks ilma isiku nõusolekuta. Nimelt on see lubatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja tingimusel, et see toimub kooskõlas heade kommete ja ajakirjanduseetika põhimõtetega ning et selleks esineb ülekaalukas avalik huvi. Seega peab meediaväljaanne igal juhul eraldi hindama, kas avalik huvi on niivõrd oluline, et kaalub üles isiku õiguste kaitse vajaduse. Näiteks ministri kinnisvaratehingute avalikustamise osas võiks olla kaalukas avalik huvi, ministri lapse õpitulemuste osas aga mitte.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. February 2007, 15:46
Otsi:

Ava täpsem otsing