Vana hea restoran Controvento

Controvento menüüs oli seesama Rooma moodi tehtud vasikaliha, mida ma sõin seal ka kolm-neli aastat tagasi. Ja trühvlirisoto on samasugune ja tiramisu.

Oi, kuidas mulle meeldib, et kõik ei muutu, et vanade heade asjade juurde saab ikka ja jälle tagasi minna!

Esimesel korrusel on baar, mille kohvi peale võib alati kindel olla. Neid kohti, kus kohvi maitse püsib ühtlaselt hea, on meil veel häbiväärselt vähe.

Siinne espresso on hea, aga kui sellest veel ei aita, siis espresso corretto võtab ära nii külma, paha tuju kui ka väsimuse (kes ei tea või on unustanud - see on selline kohv, mis on korrigeeritud ehk parandatud näiteks grappa'ga, aga ka brändi või konjakiga).

Külmal esmaspäevaõhtul hakkas teise korruse restorani juba varakult inimesi tulema ja seitsme paiku oli esimene saal peaaegu täis. See räägib juba ise enda eest - inimesed armastavad seda kohta.

Armastan ka mina ja julgen alati sõpradele soovitada.

Eelroaks valisime crostini misti ja vitello tonnato. Tegelikult ju peaks kirjutama röstitud või grillitud saiad erinevate katetega, aga crostini misti maitseb paremini. Ühe crostini katteks oli õrn pasteet, teisel grillitud köögiviljad, kolmandal tomati-küüslaugu-sibula segu. Olid mõnuskrõbedad, mahlakad, nagu päris Itaalias.

Sama kõrge kiituse sai ka vitello tonnato, meie keeli vasikaliha lõigud tuunikala-majoneesikastmega. Vasikaliha oli õrn ja mahlakas (kuidas seda küll tehakse, mina ei saa kunagi niisugust tulemust) ning portsjon oli suur, isegi natuke ehmatavalt suur. Nii palju puhast liha!

Kui ma ettekandjalt küsisin, kas täidetud pasta tehakse kohapeal, siis oli ta hääles isegi natuke nördimust (või oli see haletsus?), et ma midagi muud võisin arvata. Kui ma oleksin enne maitsnud neid ricotta ja spinatiga täidetud tortelloni'sid pähklikastmes, ei oleks ma muidugi sellist küsimust esitanud, need olid nii head ja ilusad, nagu ainult ehtsad kodutehtud tortelloni'd võivad olla. Ärge unustage -tortelloni al sugo di noci!

Controvento asub Tallinna kõige põnevamal tänaval Katariina käigus, naabriteks auväärt käsitööliste-kunstnike ateljeed. Ilus on sinna minna, ilus on seal olla ja ära tulles on alati meel rõõmus.