Elu kaob Tallinna vanalinnast

Tallinna vanalinna hea haldjas Tiina Mägi valutab tuleviku pärast südant.

Vanalinnaga on lood pahasti. Ma ei käsitle vanalinna kui ühte tervikut. Vanalinn on väga erinevatest piirkondadest koosnev kooslus ühel väiksel territooriumil, sellest ei saagi rääkida kui tervikust. Ta on targalt ehitatud - täpselt on ette nähtud, kus elati, kus töötati, kus valitseti. Ja see säilinud struktuur on meie uhkus. Praegu me kahjuks neid vanu reegleid eriti ei arvesta. Vanalinn on ära moonutatud.

Vanalinn tühjeneb elanikest päevast päeva ja see on täiesti katastroofiline, sest see linn ei ole ehitatud mitte ühiskondlikuks territooriumiks, vaid kauplemiseks, töötamiseks, lõbutsemiseks ja elamiseks. Igal majal oli ette nähtud, missuguses osas mida tehti. Need reeglid on praegu ära rikutud.

Kui linnal kaob ära elamise funktsioon, kui ta jääb ainult teenindavaks, siis ta on konserv. Ja sinnapoole ta liigub suurel kiirusel. On tekkinud terve hulk maju, kus on taastatud elamise funktsioon, kuid need on väga paljuski zombie-korterid (minu terminoloogias), seal ei toimu alalist elamist ja neid kasutavad välismaalased.

Kõik, mis vanalinnas ja tema ümber toimub, mõjutab elu vanalinnas.

Tuleb endale praegu aru anda, mis saab vanalinnast siis, kui hakkab tööle Skoone bastion ja teiselt poolt, kui saab valmis Põhjaväil. Siis tulevad vanalinna teised inimesed.

Teine pool on ka see, et kui inimesed hakkavad käima bastioni käikudest - nad lähevad sisse Linda mäelt, mis on vaikne ja harras mäekene, ja tulevad välja Hirvepargist, mis on ka vaikne ja harras. Lisame sinna tuhanded inimesed päevas ja kogu selle piirkonna elu muutub, infrastruktuur peab muutuma. Näiteks - kuhu laps pissib? Kuhu need sajad tuhanded turistid pissivad? Neid kohti ei ole ja seda kõike tuleb arvesse võtta linna elu korraldamisel.

Ma olen ammu sellest unistanud. Oli isegi mingi aeg, siis, kui meil tekkis 8 linnaosa, siis üks väike seltskond tegi ettepaneku, et vanalinn oleks eraldi linnaosa. Tuli kesklinn, mis on väga hoomamatu. Kuidas rakendada ühtseid reegleid Mõigus, Toompeal ja Aegna saarel? Ei saa ka samu reegleid rakendada Raekoja platsil ja Toompeal.

Vanalinnas võib uusehitusi teha ainult sõjas hävinud hoonete asemele. Muid mitte. See on otsustatud praegu kehtiva seadusega.

Mina olen selle poolt, et praegu mitte ehitada. Ärgu keegi pahandagu, aga 16 De la Gardie kaubamaja oleks kohutav ja praeguse eetika järgi sinna tuleks midagi taolist.

Hakates maketeerima kunagist ehitust, läheks kohe löögi alla Harju tänava teine pool (majandusministeerium, kirjanike maja jms), kõik need tuleks maha lammutada.

Aga ma ei välista seda, et tuleb aeg, ideed ja mõistus sellisel tasemel, et ka Harju tänava ehitus on mõeldav, aga mitte praegu.

Kui ta oleks olnud uushoonestus, siis see tänava piir oleks olnud täiesti küsitava väärtusega.

Kui ta oleks olnud maketeeritud vana, oleks pidanud minema tagasi vanale joonele. Puht praktiliselt oleks vanale joonele tagasitulemine tähendanud nii kolossaalset raha, et ma isegi ei kujuta ette seda summat.

Harju tänava alune on ju üks kommunikatsioonide sahtel, kõik täis torusid ja kaableid, see oleks tähendanud nende totaalset ümbervahetamist. Ja kuhu?

Ma ütleks, et vanalinn on suhteliselt igav. Minu ja minu tutvusringkonna jaoks ka. Kui sa just ei lähe teatrisse, kontserdile või näitusele, siis mis toimub vanalinnas?

Näiteks Toompeal ei ole enam midagi teha. Aga seal on võimalused olemas. Kunagi ammu oli rüütelkonna hoones raamatukogu: see kätš, mis ümber selle käib ja kus on garantii, et selle hoone suured saalid ei ehitata ümber kambriteks, kuhu mahuksid ametnikud oma arvutitega?

Ennegi on juhtunud igasuguseid lollusi, see hirm on seetõttu olemas.

Neid väga palju ei ole, vast kümmekond, aga need on väga silmatorkavad.

Seda küsimust esitan ka avalikkusele ja oma halduskogule. On ka terve hulk maju, mis on antud erinevate otsuste korras teatud äriühingutele renoveerimiseks. Ei ole ka ühest põhjust, miks nad seda teinud ei ole. Võib-olla õnnestub mõnd lähitulevikus natuke raputada ja tegutsema panna.

Väga paljud hooned olid ka n-ö riiklikus bilansis.

Sellega on tekkinud ka kohutavaid eetilisi kahjusid linnale. Nüüd sõltub sellest, milline on see uus omanik. Kas ta mõtleb ainult selle peale, kuidas saada tagasi oma investeering või arvestab sellega, et tal on juba prioriteet, et tal on kinnistu selles vanalinnas. See annab talle ka kohustuse. Seda kohustust sageli ei arvestata.

Mul on hirmsasti kahju, et meie seadusandlus ei ole ette näinud niisugust punkti, et kui vanalinnas läheb mingi maja müügiks, on parim pakkumine selline, mis on rentaabel linnale, aga mitte ainult rahasummas, vaid mis funktsiooni see hoone hakkab linnas omama.

Toompeal on 13 nännipoodi, mis müüvad täpselt ühesugust kaupa. Seaduse järgi pole keegi süüdi, ainult üks neist on linnapinnal, nad ei haise, ei plahvata, ei ohusta teiste inimeste elu. Need on 3 asja, mis on keelatud. Kusagil pole öeldud, et see linnaosa vajaks niisugust või niisugust avalikku teenust. Ja omanik võtab esimese kättesaadava rahakoti järgi. Parim pakkumine pole suurim rahasumma, see on vahend idee teostamiseks. Kahjuks elame ajal, kus raha on eesmärk omaette.

Ma ei taha olla päevapoliitiline, aga ma ei ole maailmas näinud ühtegi teist ajaloolist linna, mis oleks oma keskuse üle ujutanud kasiinodega. Ma arvan, et ma ei eksi, seda lihtsalt ei peeta soliidseks. Mingi väga elitaarne koht, miks mitte. Aga neid kangitõmbamisi soliidne linn ei lase enda südamesse.

See, et nad siia tulnud on, on sigadus number üks. Eesmärk number üks peaks olema hakata tegelema sellega, et nad ei oleks. Kui me oleme jõudnud nii kaugele, et ühes vanalinna tornis on kasiino, siis minu meelest kaugemale enam pole võimalik minna. On kasiino vanas linnamüüris, tema kõrval on pandimaja, süsteem on sulle ette pandud (naerab).

Hullumeelsed skeemid. On need tehtud pohmelliga või kuritegelikult…

Absoluutselt mitte. Minu meelest piiranguid siin üldse ei ole. Need on nõuded. Juhtub, et ainuke asi, mida mõõdetakse, on see, kui kõrge on maja ja mitu autot mahub sinna parkima. Tule jumal appi - auto on ju elamise vahend, mitte sisu.

Aga kui sa oled võtnud otsuse, et tahad elada vanalinnas, siis pead sa sellega arvestama, et see on vanalinn. Ei tohiks olla mingit õigust protesteerida selle vastu, et ta ei tohi oma elamispinnaga teha seda, teist ja kolmandat.

Kui sa tahad ühte või teist teha, osta krunt kuhugi põllule ja tee sinna silindreid või kuubikuid või... maa alla ja maa peale. Aga vanalinnas pead arvestama vanalinna mängureeglitega.

Kui sa oled väärtustanud vanalinna, siis väärtusta seda, miks vanalinn on väärtuslik. Selge, et pole vaja kaevust vett tuua, aga see pole ka küsimus renoveerimisel praegu.

Seal on selle põntsu juba peaaegu pannud Viru keskus. Mäletan, kui Viru keskust projekteeriti, ja väga täpselt rehkendati seal vaatekoridore, mahte, kompleksi asuursust.

Olid mitmed tänavad, mis sellest läbi läksid ja… Kunstiakadeemia eest oli võimalik näha vanalinna, seda enam ei ole võimalik näha. Mahtu on nii palju suurendatud.

Tänavate asemel on tekkinud Viru keskuse sisekoridorid, mis pole tänavad, vaid suletud ruumid.

Ja kui see pojakene sinna tehakse, ma ei ütleks, et Unesco oleks see kõige suurem koll, aga eks ta läheks ikka jubedamaks küll. Ta on ikka nihuke klots, et seda on raske vaadata. Gonsiori poolt tulles tulen silmad kinni. Meil on linna sees õhku ja ruumi nii vähe.

Sakalat on kõige õigemini käsitlenud Karin Hallas-Murula. Tema ettepanek oli geniaalne - kui Tallinn vajab uut administratiivhoonet , siis Sakala keskuses on reservi ja nii ta oleks olnud kõige kihvtim.

Aga see jõhker variant, et plats puhtaks ja klots asemele, see oleks lihtsalt nõme. Ta oleks, nagu ma õelalt armastan öelda, Viru keskuse ja Hollywoodi ristsugutis. Kas seda on sinna vaja?

Headest ideedest on püsti linnahalli baasil konverentsikeskuse tegemine. Läheme sealt edasi - seal on ka meeletu potentsiaaliga Kultuuritehas. Läheme edasi Patarei poole, vesilennukite angaarid. Need kõik kokku on unikaalne kultuurifunktsiooni kandev, majanduslikult tasuv tulevikus, mitte ainult kohalikku huvi pakkuv kooslus. See on vapustav, mis sinna võiks tulla. Milleks on meil vaja seda klotsi uue Sakala näol?

Kõik need funktsioonid on seal mereäärses piirkonnas olemas ja palju huvitavamalt.