Uue alguse linn - Paldiski

Kadri Tamm 21. veebruar 2007, 00:00

Rongi pealt maha tulles tervitab vana raudteejaam, mis vahepeal uue värvikuue saanud, plekkaia peale on kirjutatud "Welcome to Paldiski".

Kui 10 aastat tagasi vaatasid tulijale vastu paljud tühjad ja akendeta 4-5korruselised elamud, siis nüüd on pea kõikjal elanikud, mõned majadest on jõudnud isegi uuenduskuuri läbi teha.

Tänavad on tühjad nagu pühapäevale kohane, mõnest aknast kostab naeru ja koduhääli, ümber nurga paistab puu-uberik, kust on välja tassitud pea kogu mööbel. Peremehena tunnevad end nende ümber tegutsevad koer ja kass. Palju suhtlemist ja kohtumisi toimub aga just poodide trepimademeil - seal saavad kokku vanad sõbrad, et külameeste moodi viinapudeli seltsis nurga taga juttu puhuda või käsikäes jalutavad mammid suurte poekottidega. Saadakse aru küll, et oleme turistid, kuid kurjade pilkude asemel tundub fotoaparaat pigem heatahtlik sõber.

Õige on öelda, et Paldiski asub poole jalaga looduses. Pakri pankranniku paekallas tõuseb otse merest ja uudistajal on võimalik jälgida kõiki paekalda kihte lausa kilomeetrite ulatuses. Suurest loodusväärtusest annavad märku 26 km pikkune matkarada, Pakri saarte järskude paekivipankade ja taimestiku kaitseks ning säilitamiseks loodud Pakri maastikukaitseala.

Paljudele seostub Paldiskiga aga ka endise Nõukogude Liidu militaarala - nii esindab linn sarnaselt Narvaga eelkõige nõukogude pärandit, millega kaasnes suur reostus.

Kui Paldiski avati, tulid siia eelkõige šokiturismi otsijad, nüüd on see etapp volikogu esimehe Jaan Mölderi sõnul läbi. Täna tullakse linna ja loodust vaatama, käiakse ära poolsaare tipus, suvel saarte peal.

Tänaseks on Pakrid mürskudest puhastatud, saartele tahetakse saada ka minimaalne asustus.

Pakri saarte arengu pärast muretseb ka Pakri Saarte Sihtasutus, mis tegeleb turismiarenduse ja rahastamistaotluste koostamisega. Samas sõnab Mölder: "Me ei ole suureks eesmärgiks seadnud turistidevoolu suurendamist - käib, kes käib."

Paljudele seostub Paldiskiga ka Pakri poolsaarel asuv tuulepark. Praegu vuhiseb seal 8 tuulikut, kuid nende arvu tahetakse oluliselt suurendada. Mölder suhtub esialgu sellesse plaani ettevaatlikult.

"Täna me ei ole linnajuhtidega veendunud, et me siia veel 30 tuulikut tahame. Teatud suunaga on vihin äärmiste majadeni kuulda. Inimesed ütlevad, et see ei häiri neid, aga kuna kavandatav park tuleks linnale oluliselt lähemale, võib monotoonne müra linna siiski segama hakata."

Kui uurin, kuidas Paldiskis on lood venelaste ja eestlaste vaheliste suhetega, on vastus kindel et siin rahvustevahelisi konflikte pole. "Minu sõnum oli see, et kui tahate siin elada, aktsepteerige eesti kultuuri, seadust, riiki ja siis aktsepteerime meie teid. See on hästi toiminud."

Paldiskisse tullakse tööle Tallinnast, pendeldamine toimub aga ka vastupidi. Olulisemateks tööandjateks on puidutöötleja TKE Grupp, Marat, sadamad, omavalitsus, koolid ja lasteaiad. Kuigi Tallinnas on paremad palgad, hakatakse järele jõudma: Paldiski omavalitsuse keskmine palganäitaja on 240st omavalitsusest 64. kohal.

Vaba aja veetmisega tundub Paldiskis olevat kehvad lood. "Kuna tegemist on väikse asumiga, ei ole reaalne pidada üleval diskoteeke, klubisid, arendada suures ulatuses restorani- või kinokultuuri. Linnavalitsus ei hakka maksumaksja raha eest kohvikut või restorani avama, erasektorile pole see aga tasuv," nendib Mölder. Üritajaid on olnud, kuid siiani pole nad püsima jäänud.

Siiski võtab külastajaid vastu restoran Valge Laev, tegutseb muusikakool, disainistuudio, noorte huvikeskus ja remonditud spordikeskus.

Paldiski endine linnapea ja praegune volikogu esimees Jaan Mölder on täis tegutsemislusti. Linna arengu kavandamisse kutsus ta appi ka kunstiakadeemia tudengid.

Ideid, kuidas paremini linna kujundada, ei otsita ainult isekeskis - eelmisel aastal võeti ühendust Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriprofessoritega. "Tulge appi, pange koos tudengitega pead tööle ja andke ideid, kuidas selle asjaga edasi minna!" Nii sündiski kuus kunstiakadeemia tudengite ideekavandit. Linna on püütud tsoneerida erinevate kriteeriumite alusel, aluseks näiteks kas rohealad või sotsiaalne võrgustik. Välja pakutud ideid Paldiskisse sissesõidu ümbersuunamisest või linna sektoriteks jagamist, mille keskpunkti moodustaks ringtee kaubamaja juures, on linnavalitsus kaalunud ka ise.

Lisaks kahele saarele, millega just paljud Eesti linnad uhkustada ei saa, on Paldiski ka ainus Eesti linn, millel on Riigi Teatajas määratletud oma merepiir - Paldiskil on oma sisemeri, mis jääb kahe saare ning saare ja poolsaare vahele. "Võiksime kõikidele Lõunasadamasse minevatele laevadele seaduse järgi peale panna transpordimaksu," heidab endine rallisõitja Mölder olukorra üle nalja.

Eelmise vabariigi ajal oli Paldiski kohaliku tähtsusega eksport- ja kalasadam, just siit pärineb ka populaarne kaubamärk Balti kilu.

Sadamakohana on Paldiski ümbrus olnud kasutusel aga juba muinasajast. Pärast Põhjasõda sai Paldiskist Venemaale tähtis sõjaline tugipunkt. Pärast linna NSV Liidule loovutamist 1939. aastal kujundati sellest mereväebaas, kohalikud elanikud deporteeriti. Tippaegadel viibis Paldiskis 16 000 NLi sõdurit ja ohvitseri.

1968. aastast muutus Paldiski NSVLi tuumaallveelaevnike õppekeskuse tõttu täielikult suletud linnaks, mis ümbritseti okastraataiaga. Viimane Vene sõjalaev lahkus 1994, Paldiski sai uuesti Eesti linnaks 1996. aastal.

Tänaseski Paldiskis mängib olulist rolli eelkõige kõik sadamaga seonduv. Paldiskist lähevad Tallinki laevad Kapellskäri, lisaks läbivad sadamaid suuremahulised transiitveod.

Kui mõni aasta tagasi oli üleval idee luua Põhjasadamasse uus naftaterminal, siis tänaseks on see teema lõpetatud ja Paldiski tulevik pole sugugi nii naftahaisune. Samas on ka praeguste mahtude juures lahendamata valupunktiks rongiliikluse ümbersuunamine Tallinnast. Kavas on ehitada ka maa-alune tunnel, et linnas oleks vähem müra.

Linn on teinud pingutusi, et elu Paldiskis paremuse poole pöörata. Selle aasta kevadel valmisid uued veepuhastusseadmed, järgmisel aastal plaanitakse algust teha uue koolimaja ehitamisega. Ja põhjust on - Paldiskist on kujunenud positiivse iibega noore rahvastikuga linn, kus ringivuravate titevankrite arv on muljetavaldav. Kokku käib eesti- ja vene gümnaasiumis 700 last.

Volikogu esimees Jaan Mölder on optimistlik. "Kui täna elab Paldiskis 4500 elanikku, siis tahaks loota, et lähima paari-kolme aastaga kasvab see 6000-7000 elanikuni. See eeldab elamumajanduse probleemide lahendamist, uut kooli, lasteaeda, mänguväljakuid," kirjeldab Mölder tulevikuplaane.

Ja Paldiski tõesti muutub. Lammutamisel on Paldiski sissesõidul tervitav Pentagonina tuntud kivimürakas. Ka aiandusühistute maadel olevaid maju on hakatud tasapisi korda tegema.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:27
Otsi:

Ava täpsem otsing