Viini pärl - muuseumite kvartal

Kadri Kallaste 21. veebruar 2007, 00:00

Viinis asuv muuseumite kvartal Museum Quartier (MQ) on üks kümnest maailma suurimast kultuurikeskusest. MQ ühendab oskuslikult baroksed ehitised, modernse arhitektuuri, hulga erinevaid kultuuriasutusi üheks kompaktseks tervikuks.

Suur osa MQ asutustest asub ajaloolistes Habsburgi tallides, mis rajati umbes kolmsada aastat tagasi. Koos Hofburgi, kus praegu asuvad Rahvusraamatukogu, valitsuse ja presidendi ruumid, Neue Burgi, Kunsti Ajaloo Muusemi (Kunst Historisches Museum) ja Loodusloo Muuseumiga (Naturhistorisches Museum) moodustab MQ tänapäeval unikaalse arhitektuurse kompleksi, mida peetakse ka omamoodi Austria identiteeti sümboliks.

Pärast seda, kui autod saavutasid liikluses ülekaalu ning hobuse ja vankriga liiklemisest sai lukshobi, kaotasid tallid oma esialgse otstarbe. Pikka aega kasutati ehitisi messikeskusena ja näituste ruumidena.

Vanade tallide muuseumina kasutamist hakati arutama 80ndate keskel, mil kuulutati välja konkurss arhitektuurilahenduste leidmiseks.

Aastal 2001 avatud kvartal pakub praegu 50 erinevat võimalust aega veeta. Asudes kesklinna serval, turismi ja kaubanduse ristteel, külastab keskust igal aastal ligi 2,7 miljonit inimest.

Selle eest, kuidas MQ praegu välja näeb, vastutab arhitektuurifirma Ortner & Ortner, kes on oskuslikult ühendanud olemasolevad ajaloolised hooned ja tänapäeva ehitised.

Ehitiste seast tuleb esile tõsta Kunsthalle Wieni hooneid ja galeriid, mis asuvad vanades ratsutamiskooli ruumides, ja ajaloolisesse keskkonda lisatud Leopold Museumi ja Modernse Kunsti Muuseumi - Mumokit.

Kvartali keskele jääb tühi ala, mida kasutatakse festivalide ja kontsertide korraldamiseks, muidu elavdavad ruumi aga massiivsed geomeetrilised kujundid, millel saab istuda, lamada või ilusa ilmaga päikese käes peesitada.

Talvel kasutatakse kujundeid, et moodustada kuplid, mille all pakutakse hõõgveini ja hiina toitu.

Muuseumide kvartalis leiduvate asutuste kese on väga lai, pakkudes põnevust igale vanuse- ja huvigrupile. Jalutuskäiku MQs võib alustada kahest suuremast muuseumist.

Kindlasti tasub näha ainulaadset Egon Schiele ja Gustav Klimti tööde kogu Leopold Museumis, mille kogu annab ülevaate eelmise sajandi vahetuse Austria kunstnike loomingust.

Mõnesaja sammu kaugusel asub teine suurem institutsioon - modernse kunsti muuseum Mumok, mille üüratutes näitusesaalides saab tutvuda popkunsti, fotorealismi ja Fluxuse kunstnike grupi loominguga.

Kel kunsti vaatamisest veel isu täis ei ole, tasub suunduda Kunsthalle Wien saalidesse, kus saab tutvuda välisautorite kaasaegse kunsti väljapanekutega.

Sellel Viini linna poolt toetataval kultuurikeskusel on kaks galeriid, millest üks asub muuseumite kvartalis ja teine linna südames Karls Platzil. Pakutava programmi tähtsaima osa moodustavad fotograafianäitused, videod ja filmid ning installatsioonid. Kunsthalle Wien põhiliseks ülesandeks ongi olla ühenduslüliks klassikalise modernismi ning uute trendide vahel.

Hiljuti avatud teinegi nüüdisaja kunstiasutus Tanzquartier Wien on esimene modernsele tantsule ja esinemiskunstile keskenduv maja Austrias.

Lisaks tihedale esinejate programmile pakub Tanzquartier tantsuaustajaile ka võimalust osaleda seminaridel ja tantsukoolitustel. Muuseumide kvartalis (MQ) leidub midagi ka väikestele uudistajatele. Zoom Kindermuseumi 1,560 ruutmeetri suurune mänguala on avatud aastaringselt.

Külastajatele pakutakse iga suvekuu esimesel neljapäeval soodsat võimalust kombineerida pileteid erinevate MQ muuseumide vahel. Üks paljudest ahvatlevatest pakkumistest on ArtNight, mille piletiga on juurdepääs kolme erinevasse kunstimuuseumi - Leopold Museumi, Mumokit ja Kunsthallet. Hinna sees on ka giidiga tuurid kõigis kolmes muuseumis. Peale suure hulga muuseumide ja galeriide toimuvad kvartalis mitmed rahvusvahelised festivalid, sealhulgas PÖFFiga sarnane filmifestival Viennale ja tantsusõpradele ImPulsTanz Festival.

Hea asukoha tõttu on MQ üks armastatumaid kohtumise paiku Viinis nii kohalikele kui linna külalistele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:27
Otsi:

Ava täpsem otsing