Maadevahetuste järellained loksuvad

Kadi Heinsalu 23. veebruar 2007, 00:00

Valveseadmete pakkuja ASi Hotronic omanik Andrus Prous ei saa naabritelt heakskiitu elurajoonile Harku oja ääres, sest majad oleksid liiga oja lähedal. Tegemist on ühega maadest, mis Merko maadevahetuse käigus riigilt sai.

Prousi firma OÜ Staford & Ko algatatud detailplaneering viie hektari suurusele maatükile on vastuväidete tõttu Harju maavanema Värner Lootsmanni laual, kes teeb otsuse ettekirjutuse kohta lähipäevil.

Ehituskeeluvöönd käsib majad hoida veekogust 50 meetri kaugusel, Prousi majadest oleks ojani 30 meetrit. Erandi saab teha keskkonnaminister omavalitsuse ettepanekul.

Lisaks on Prousi kinnistul osa krunte 1500ruutmeetrised, ehkki Harku valla ehitusmäärus lubab alla 2000ruutmeetriseid krunte vaid Tallinnaga piirneval alal. Prousi krundid linna maaga ei piirne.

Vallavalitsuses on Prousi detailplaneeringule siiski roheline tee. Üks võimalik põhjus selgub ärimehe enda jutust. "Tahan sinna pakkuda valveseadmeid, osalt oma vahenditest, see on kasulik kogu vallale," selgitab ta siiralt. Samuti ootab osa naabreid tema kinnitusel pikisilmi valve- ja netiühendust.

Vallavanem Ott Kasuri kinnitab, et Prous oli küll üks, kellelt ta valvekaamerate kohta arvamust küsis, kuid need ostetakse tuleval aastal ja vald ei eelista Hotronicut. "Lisahüvesid pole meile vaja tuua, piisab, kui osta krunt ja olla hea maksumaksja," teatas vallavanem.

Maa ostis kinnisvaraäris tegutsev Andrus Prous Merko tütarfirmalt 2006. aasta kevadel. "Tunnen Merko juhti Toomas Annust 15 aastat, teeme ehitustel koostööd. Ütlesin talle, et kui midagi mu kodu jaoks sobilikku tekib, anna teada."

Merko tütarfirma Woody saigi 2004. aasta sügisel riigilt selle kinnistu Pirita jõeoru vastu ja otsustas edasi müüa, sest ojaäärsele maale teda huvitavaid kortermaju ehitada ei saanud.

Andrus Prous plaanib elamurajooni 26 krunti nii endale kui ka sõpradele. Tee äärde kavatsetakse ehitada ridaelamud.

Naabrid aga on arendusele vastu. Viljandi tikuvabriku üks omanikke Tarvo Moss räägib, et lisaks keskkonnaohule on veepiiri vähendamine ebaõiglane. "See maatükk on ainuke arendamata ala Harku oja ääres, kogu ülejäänud ala on täis ehitatud ja rangelt 50meetrist ehituskeeluvööndit järgides," selgitab Moss.

Teine naaber, Viisnurga ühe tütarfirma juht Andres Kivistik sõnab, et keelualast tuleb kinni pidada. "Algul tahtis ta maju vaid 20 meetrit veest," lausub Kivistik.

Harku valla arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Urmas Rasina ütleb, et tema meelest võib 50 meetri piiri vähendada. "Miks mitte. Vana küla oli ka hästi jõe lähedal," sõnab ta. Ka Harju keskkonnateenistus on tema andmetel arvamusel, et keskkonnaohtu ei ole.

Prous märgib, et Tiskre oja Tallinna-poolses servas on keskkonnaminister teinud veepiiri erandeid küll ja küll. Tegelikult on keskkonnaminister vaid ühel korral vähendanud Harku vallas ehituskeelu piiri, aastal 2002. Sellekohase ettepaneku peab aga tegema vald.

Kähku kerkivad majad vaid ehitusgigant Merkoga seotud maadevahetuse kruntidel, edasimüüdud maatükkidel haigutab aga Tallinnas seni tühjus.

"Meil on väga raske kommenteerida teiste arendajate äriplaane ning prioriteete," vastab Merko Ehituse juhatuse liige Alar Lagus küsimusele, milles peitub kiire kinnisvaraarenduse saladus.

"Uus korterelamu Stroomi ranna ja rohelise parkmetsa vahetus läheduses", nagu reklaamib Merko oma veebilehel, on valmis. Praegu müüb Merko ka Räägu tänava kortereid ja ridaelamubokse. Otse teisel pool Sõpruse puiesteed on Merko tütarfirma Woody vahetatud maadele kerkinud Vuti kortermajad. Korterid on ammu valmis ja müüdud ka Tabasalus.

Lisaks toimetavad Merko ehitusmehed Sõpruse ärimaja betoonkarkassil. Selle krundi sai maadevahetusega Haapsalu Uksetehase omanik Koit Uus. Sõpruse büroohoone kinnistu tänaseks omanikuks on E.L.L. Kinnisvara ja 34 eraisikut.

Merko kõrval võib maja ette näidata Tullio Liblikule kuuluv Saarte Investeering, kes ostis maa Herne ja Magasini tänava nurgal maavahetusäri ajanud Einar Vettuse firmalt Iru Jõekääru.

Et teemat täpsemalt kommenteerida, peaks omama teiste kruntide kohta teavet. Tondi 10 krundil ei ole meie ehitamist alustanud, kuna parkimismaja detailplaneering oli majanduslikus mõttes aegunud. Koostame uut detailplaneeringut, mis võtab aega. Võimalik, et nii Merko kui ka Saarte Investeeringu kruntidel oli aja- ja asjakohane detailplaneering ning sel juhul on loomulik, et need krundid ka võimalikult kiirelt täis ehitati.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing