Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tüliõun - Läänemere gaasijuhe kaldariikide pilgu läbi

Tõnis Arnover 22. veebruar 2007, 23:00

Gerhard Schröder, kelle viimastel kantsleripäevadel Läänemere gaasijuhtme rajamise kokkulepe sõlmiti ja kes nüüd on Nord Streami järelevalvenõukogu esimees, ei jäta kahtlust, et gaasijuhe valmib kõigi takistuste kiuste.

"Me tahame gaasijuhtme ehitamise lõpetada tähtajaks ega pea seda võimatuks ei keskkondlikel ega poliitilistel põhjustel," ütles ta enesekindlalt paar nädalat tagasi, kui kohtus ELi liidritega.

See Viiburist Greifswaldi kavandatav 1200 kilomeetri pikkune gaasijuhe, mille esimene haru peab valmima aastal 2010 ja teine 2012, möödub Eestist, Soomest, Lätist, Rootsist, Leedust, Poolast ja Taanist. Enamik neist on eri põhjustel, kes rohkem, kes vähem, ärritatud.

Kõige varjamatumalt vaenulik on algusest peale oma kriitikas olnud Poola. Otsa tegi lahti kaitseminister Radoslaw Sikorski, kes eelmisel aastal võrdles seda projekti Molotovi-Ribbentropi paktiga. Ehk siis jälle käib Vene-Saksa koostöö üle Läänemeremaade peade, seades osa ELi liikmesriikide energiaturvalisuse löögi alla.

Rootsis käiv gaasijuhtmedebatt on seotud julgeoleku- ja keskkonnakaalutlustega. Eriti häirib gotlandlasi saare vahetusse naabrusse kavandatavad kaks naftajuhtme hooldusplatvormi.

"Ma ei taha, et Vene sõjaväelased tulevad Gotlandist ainult binoklivaate kaugusele," ütles Gotlandi esindaja Rootsi parlamendis Rolf Nilsson.

Rootsi kaitsejõudude analüütikud rõhutavad, et Põhja-Euroopa strateegiline olukord on hakanud seoses Venemaa sõjalise tugevnemise ning Läänemere piirkonna energiatarnete kasvamisega muutuma. Seetõttu leitakse, et Rootsi peab oma sõjalisi prioriteete muutma ning rahvusvahelise panustamise asemel rohkem tugevdama Rootsi kaitset. Mäletatavasti on Venemaa president Vladimir Putin avalikult teatanud, et gaasijuhtme turvalisust hakkab tagama merevägi.

Rootsi gaasijuhtmedebatti on sekkunud ka Venemaa suursaadik Aleksandr Kadakin. "Ainult idioodid võivad väita, et hooldusplatvorme hakatakse kasutama Rootsi-vastaste luurekeskustena," ütles ta intervjuus Rootsi Raadiole.

Rootslased näevad gaasijuhtmes ohtu veel keskkonnale ja kalapüügile.

Rootsi kaitsekolledži professor Bo Huldt on öelnud, et rahvusvaheliste seaduste järgi ei saa Rootsi gaasijuhtme ehitamist peatada, kuid võib nõuda selle marsruudi muutmist. Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldti sõnul kujundab valitsus oma seisukoha siis, kui on saanud kõigilt ametkondadelt lõplikud ettepanekud.

Poola välisminister Anna Fotyga on kinnitanud, et Poolale gaasijuhe ei sobi, kuna Poola näeb selles ohtu oma energiajulgeolekule.

Saksamaa kantsler Angela Merkel on otsinud Poolaga lepitust. Jaanuaris Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Sotšis kohtudes saavutas ta tollelt möönduse, et kui Poola soovib, võib tõmmata juhtmest lisaharu Poolasse. Ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov on püüdnud Poola juhte veenda, et lõpetagu vastusõdimine.

"Me peame oma energiaallikaid mitmekesistama, sest kardame, et Venemaa kasutab gaasieksporti poliitilise vahendina," ütles Poola majandusministeeriumi kantsler Piotr Naimski. Seetõttu on Poola asunud otsima uusi, Venemaast sõltumatuid energiaallikaid, nagu vedelgaasiterminali ehitamine Gdanskisse või Szczecinisse ning gaasijuhtme rajamine Norrast.

Soome välisminister Erkki Tuomioja leiab, et Läänemere gaasijuhtmesse tuleb suhtuda liigse eelarvamuseta. Ta leiab, et sellega ülestõstetud julgeolekuriskid on ilmne liialdus.

"Selliseid gaasijuhtmeid on Vahemeres, Mustas meres ja mujal, ning mitte ühegagi ei ole ei enne ega pärast valmimist seostatud erilisi sõjalisi ohte," väidab ta. "Seetõttu on sõjaliste või terroristlike ohtude seostamine Vene-Saksa gaasijuhtmega leebelt öeldes õhust võetud."

Ainuke probleem, mida Soome välisminister näeb, on ökoloogiline. Läänemeri on ökoloogiliselt eriti tundlik ja haavatav, mistõttu on väga tähtis täpsetest keskkonnastandarditest kinnipidamine.

Soomes leitakse, et gaasijuhtme suurim keskkonnamõju on seotud selle ehitustöödega.

Gaasitoru hakkab paiknema keskmiselt 70 meetri sügavuses ja väljaspool Soome merepiiri. Sealset merepõhja tuntakse Soomes aga halvasti.

Praeguseks on Soomes valminud konsultatsioonifirmal Ramboll Finland gaasijuhtme keskkonnamõjude prognoos, mis on loovutatud Soome valitsusele.

Lisaks soovib Soome tõmmata Vene-Saksa gaasijuhtmest harujuhtme Soome. Sellest on huvitatud Neste Oil, kes tahab kasutada gaasi oma rajatavas Naantali diislikütuse tootmise ettevõttes. Peale Neste soovivad gaasi veel mitu Soome kaugküttejaama. Soome harujuhtme otsus tehakse kevadel.

Seoses kavandatava gaasijuhtmega koostatakse Eestis nagu teisteski asjaosalistes riikides selle rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

See peaks valmima augustis, kuid ilmselt hilineb. Praeguseks on Eestis ligi kümmekond ametkonda esitanud oma arvamused ja ettepanekud, mida tulevases aruandes tuleks arvesse võtta, selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. Keskkonnaministeerium soovib, et aruandes võetaks arvesse ehitusest tulenevat mõju kaladele ja mereimetajatele ning võimalikke ohte seoses merepõhjas olevate miinide ja keemiarelvadega.

Välisministeerium aga peab vajalikuks, et hinnataks riske, mis tuleneb gaasijuhtme ristumisest ja kattumisest laevateedega. Nord Streami kavandatud gaasijuhtme asukoht on mitmes kohas sisuliselt Eesti majandusvööndi piiril.

Selle kahe kilomeetri laiune turvavöönd hõlmab ka Eesti majandustsooni, kus tuleks teha uusi uuringuid. Gaasijuhtme trassi alternatiive uuris 1998-1999 firma North Transgas OY, kuid neid peab välisministeerium ebapiisavaks.

Kokkuvõttes leiab keskkonnaministeerium, et aruande koostamine ei tohi kujuneda formaalseks protseduuriks, vaid et see peab pakkuma võimalusi nii alternatiivideks kui ka loast keeldumiseks, juhul kui aruandes on selleks mõjuvad põhjused. See aeg saabub siis, kui kõigi riikide aruanded on valmis ja nendega saab vastastikku tutvuda.

Nord Stream on lootnud kolmandiku gaasijuhtme ehitamiseks vajaminevast rahast saada Euroopa Investeerimispangast (EIB).

Läänemere gaasijuhtme ehitamine läheb maksma ligi 80 miljardit krooni, koos kaldarajatistega aga kuni 188 miljardit.

Kuid nädal tagasi kinnitas EIB president Philippe Maystadt, et ta blokeerib Nord Streamile laenuandmist seni, kuni ELi liikmesriigid pole üksmeelselt gaasijuhtme ehitamist heaks kiitnud. "Osa liikmesriike on sellele selgelt vastu. Nii kaua, kui kestab vastuseis, ei saa me seda projekti rahastada."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 18:34
Otsi:

Ava täpsem otsing