Masin ei küsi kõrgemat palka

Kuigi tööjõukriisi ennustati juba aastate eest, tabas see siiski firmasid ootamatult rängalt just tänavu suvel hooajatööliste leidmisel. Lahendusena hakati üksteiselt töötajaid üle ostma ja võitjatena väljusid ettevõtted, kes on panustanud juba aastaid teistest enam töötajate motiveerimisse ja hoidmisse.

Siiski muretsevad juhid eelkõige töötajate nappuse pärast ja on valmis mõned aastad efektiivsuse arvelt palkasid kergitama. Pikaajalist lahendust nähakse aga uute masinate ostmises ja töödistsipliini parandamises.

Balbiino juht Riho Niils tunnistab, et kui kolme aasta eest oli neil järjekord ukse taga, siis tänavu oli olukord ikka üsna raske. "Seetõttu kasvas mullu meie töölistel palk pea 20%. Kui pead uutele maksma kõrgemat palka, siis ei saa tekkida olukorda, kus vanade olijate palk nendest maha jääks."

Leiburi tegevdirektori Ants Promanni sõnul nägid juhid küll ette, et olukord tööjõuturul pingestub, kuid asjad juhtusid ikkagi kiiremini, kui nad oskasid arvata. "Möödunud suvel olime äkki olukorras, kus leivatehase väljastuses lihtsalt polnud enam piisavalt töötajaid, et tellimusi õigeaegselt täita. Hädaolukorras panime osa kontoritöötajaid ajutiselt tehasesse tööle vakantseid kohti täitma ja mõnda aega tuli meil "vanakuradi vanaema tantsida", et tellimuste täitmine jälle kontrolli alla saada."

Kuna sarnases olukorras leidsid end äkki ka mitmed teised firmad, käivitus tootmistööliste üleostmise võistlus, millega kaasnes jõuline palgatõus.

"Sügisel olukord siiski stabiliseerus, kuid see on alles palgatõusu algus ja hakkab järgnevatel aastatel kindlasti mõjutama kogu Eesti majandusarengut," usub Promann. "Kuidas firmad suudavad kasvavate palkade ja muude tootmiskulude kasvu juures oma tegevust tasakaalus hoida, näitab aeg: kes jääb ellu ja kes jääb mällu."

Samas arvab enamik juhte, et töötajate üleostmine on vaid ajutine leevendus tekkinud olukorrale.

Leiburi juhtkond on endale kogu aeg aru andnud, et odava tööjõu aeg saab ükskord otsa. Paari aasta eest osteti ka esimesed robotid, mis pole praegu veel majanduslikult väga põhjendatud, aga tulevikku vaadates kindlasti tulus. "Investeerimine n-ö rauda ei taga automaatselt edu, sest lõppkokkuvõttes otsustavad ikkagi töötajad," väidab Promann.

Kümne aastaga on Leiburi töötajate palgad kasvanud keskmiselt kolm korda, kuid samal ajal on müük suurenenud vaid kaks korda. Tootmiskulude kasv on eriti viimastel aastatel olnud päris räige. Selles olukorras on Leiburi juhtkond teinud teravaid ja mitte kõige meeldivamaid otsuseid. Efektiivsuse nimel on tootmist ja töökorraldust ümber struktureeritud, IT- ja juhtimissüsteeme arendatud, radikaalselt kulusid ja töötajaid vähendatud ja regulaarselt palka tõstetud.

Ka Balbiino juhtkond tegeleb kevadest alates tootmise automatiseerimisega, et vähendada töökohtade arvu.

"Kedagi vallandama ei hakka, eelkõige loodame sellega vähendada vajadust suviste hooajatöötajate järele. Kui üks masin suudab kokku hoida viis töötajat, siis aitab see vähendada meie suvist tööjõupõuda," loodab Niils.

Sarnaselt Taani ja Rootsi ettevõtetega tuleb ka meil töökorraldus üle vaadata. Neil on oluline eelis - nad on pidanud seda juba aastate eest tegema, et võistelda odavama tööjõuga maade, sh ka Eesti hindadega. Meie oleme hakanud seda tegema alles mõne aasta eest ja tase, kuhu peame jõudma, on kaugel.

Samas on kunstlik palkade kasv ohtlik - eriti kui majandus peaks langema ja meil enam nii hästi ei lähe.

Plaanime investeerida tootmise automatiseerimisse veelgi rohkem, vähendamaks sellega töötajate arvu. Liinid peavad tihti töötama igal ajal, nii öösel kui ka nädalavahetustel, sõltuvalt müügiedust. See jälle nõuab lisapersonali olemasolu.

Samuti on meie tootmise omapära kõrge hooajalisus, näiteks suvel on tootmismahud kordades suuremad ja kedagi ei saa kaubast ilma jätta. Mõningate töölõikude täitmiseks oleme ostnud teenuseid väljastpoolt, sellega saame kasutada töötajaid just siis kui vaja ning nii palju kui vaja.

Kui kõik firmad hakkavad aktiivselt tootmisesse investeerima, võime juba lähiaastatel tunda tööpuuduse kasvu, sest inimesi pole firmadel nii palju vaja. Samas on Eesti keskmised efektiivsuse näitajad veel kordades madalamad kui enam arenenud Euroopa riikides.