Palgaralli võidavad pidevalt töötajaid hoidnud firmad

ÄP 26. veebruar 2007, 00:00

Palkade kiire kasv on Normas aktuaalne teema juba pikemat aega. Viimase aasta jooksul on saanud selgeks tõsiasi, et Eesti sammub madalate tööjõukuludega maa staatusest kiiremini välja, kui oskasime arvata.

Seega oleme silmitsi samade probleemidega kui meie konkurendid Skandinaavias ja Lääne-Euroopas.

Konkurentsieelised on kiiretel muudatuste rakendajatel. Investeeringud suure tootlikkusega automaatidesse vähendavad küll tööjõukulu, kuid infrastruktuuri kasvavad kulud neelavad eelised. Ja seadmeid võib osta ja käima panna igaüks, oluliseks muutub logistika: kui kaugel või lähedal on tooraine, koostööpartnerid ja kliendid.

Tuleb investeerida paralleelselt uutesse tehnoloogiatesse ja toodetesse, aga väga oluline on rakendada nüüdisaegseid tootmise organiseerimise süsteeme. See aga nõuab töötajate kaasamist igal tasandil.

Veel pean oluliseks rohkem ära kasutada geograafilist asukohta. Autotööstuse globaalsed tegijad plaanivad suuri projekte Venemaal ja Eesti on Euroopast vaadatuna väga soodsas asukohas.

Palkade liiga kiire kasv annab kindlasti valusa tagasilöögi mitmetele ettevõtetele. Need, kes seda täna ainult toodete hinna tõusuga kompenseerivad, langevad homme konkurentsist välja.

Kahjuks on palgatemaatika muutunud Eestis hetkel kõike muud kui ratsionaalseks. Osa poliitikuid süvendab inimeste ebareaalseid ootusi. Üha enam soositakse avalikult suhtumist "vähem tööd ja rohkem raha - eriti riigisektoris".

Rakvere Piima pole need probleemid veel väga tõsiselt jõudnud. Samas on ilmselge, et kui seni suhtuti juba 10% palgatõusu hästi, siis 2007. aastal vaadatakse ka 15% või 20% palgatõusu peale viltu ning oodatakse vähemalt 25% tõusu.

Seepärast on selge, et iga arenemissooviga ettevõtte ainus võimalik suund saab olla vaid töötajate arvu vähenemises või samaks jäämises. Samas peab efektiivsus töötaja kohta pidevalt tõusma. Seda on võimalik teha nii tööprotsesside parendamise kui ka investeeringute abil. Oleme nende suundumustega arvestanud juba mõnda aega ning alustanud tõsisemate muudatustega.

2007. aastaks oleme planeerinud olulisi investeeringuid robotitesse ja seadmetesse, mis võimaldavad märgatavalt vähendada rutiinse inimtöö mahtu ja muuta kogu protsess vähem füüsilist pingutust nõudvaks.

See võimaldab ettevõttel maksta rohkem palka kõrgema professionaalsusega ja enim kasulikke teadmisi omavatele töötajatele. Samas ei pea kartma, et kogu palgafond kasvaks samas tempos.

Palkade kasv on meil tänavu esmakordselt tootlikkuse kasvust ees. Loodan, et see on ajutine ja ühekordne juhus ning meie konkurentsivõimele väga ei mõju.

Palgad on Maxitis kasvanud igal aastal vastavalt tulemustele ja elukalliduse tõusule, seega on need suhteliselt head. Oleme ka tööjõudu suutnud hoida, kuigi avatud Euroopa Liit avaldab ka meile mõju. Igal juhul on see trumbiks töötajate käes. Tänu kasvavale ehitussektorile oleme mingi kasumikasvu ikka suutnud tagada, küll tunduvalt vähenenud hinnamarginaaliga.

See on ka meie tee efektiivsuse parandamiseks, pidevalt uuendame tehnoloogiaid ja seadmestikku parema tootlikkuse saavutamiseks. Töötajate arvu see ei vähenda, kuna kasutame nagunii tänapäevast tehnoloogiat. Palkade kiire kasvu vajadus tekib, kui aastaid seda ei tõsteta, ja siis on kohe vaja 30-50% tõusu, et tööjõuga konkurentsis püsida. Kõlama jääb streigi või muu meetodiga saavutatud suur tõusuprotsent, mis häirib töörahu üleüldiselt ning kellelegi pole vaja rahulolematuid töötajaid. Kindlasti on parem pidev ja väiksem tõus ning stabiilne töökoht kui järsk palgatõus.

Olen olnud Eestist juba 11 kuud eemal ja tegelenud Nolato kontserni tehase juhtimisega Pekingis. Seetõttu oskan esile tuua globaalse trendi: tööjõumahukas suurtootmine suundub odavama kuluga riikidesse nagu Hiina, Vietnam, India.

Eestil on veel selge kulueelis tööjõu osas võrreldes Rootsi, Soome ja Saksamaaga ja seetõttu oleme suutnud seda eelist ELi liikmena edukalt kasutada.

Pikemas perspektiivis määrab Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime ikkagi tootlikkus. Nolato kontserni Pekingi tehas asutati juba aastal 2000, see on üks aasta pärast tehase asutamist Eestis.

Nolato juhindub uute tehaste rajamisel meie suurklientide tootmistehaste asukohast: Sony-Ericssoni suurim tehas asub Pekingis ja samuti Nokia suurim tehas asub Pekingis, peale selle asub Motorola üks suuremaid tehaseid Pekingi lähistel. Nolato Pekingi tehase töötajate keskmine arv 2006. aastal oli ligikaudu 2000 inimest, mis oli mitmeid kordi suurem kui meie Eesti ettevõttes.

EBÜ Eesti teeb allhanget Volvo ja Scania tehastele ning muretseme pigem tööjõu nappuse kui palkade kasvu pärast.

Kui lihttöötajaid leiab veel suhteliselt lihtsalt, siis oskustöötajaid pole enam tõesti kusagilt võtta.

Kuna palgakulu moodustab masstoodangus suhteliselt väikese osa, siis saame hea töö eest ka kõrgemat palka maksta. Kahjuks napib just neid töötajaid, kes kasutavad õigeid töövõtteid ja suudavad tööaega tõhusalt kasutada.Võrreldes Rootsi emafirmaga on meie töökultuur ja distsipliin siiski veel madalam. Tööaja varastamist võetakse loomulikult ja töödejuhataja peab ikka kupjana töötaja selja taga seisma, et suitsupausid pikaks ei läheks.

Näen võimalust just eelkõige tööaja paremas kasutamises, siin on meil veel piisavalt arenguruumi. Automatiseerimises me suurt efekti ei saavuta, kuna Eestisse on toodud just tööjõumahukam tootmisprotsess ja alumiiniumi jahtumine võtab ikka kindla aja, mida ei saa kiirendada.

Samas peame efektiivsuse huvides töötama kolmes vahetuses ning paljusid ehmatab öine töö eemale vaatamata kõrgemale palgale.

Samas on Rootsi tehases täpselt samad probleemid - töötajaid napib, sest noorte hulgas pole tehases töötamisest huvitatuid, pigem eelistatakse õppida ITd. Seega tuleb neil kahest halvast variandist valida vähem halb ja toota Eestis. Samas sõltub meie asukoht sellest, kus asub klient - kui Scania ja Volvo otsustavad teha oma tehased Venemaale, siis tõenäoliselt tahetakse, et ka meie neile lähemale kolime, sest autotööstus sõltub palju tarneahelast. Venemaal on ka tööjõudu lihtsam leida ja mastaabid on väga suured ning autotööstused on Vene turu osas optimistlikud.

Meie lähema kolme aasta arengukava näeb ette suhteliselt palju investeeringuid uutesse seadmetesse, mõne aasta pärast oleme oluliselt rohkem automatiseeritud kui tänasel päeval. Samas prognoosime, et meie personali hulk jääb enam-vähem samale tasemele, küll aga suureneb umbes 50% meie tootmismaht.

Kindlasti on oht, et palkade ülikiire kasvu juures ei suuda me oma tootlikkust samaväärselt kasvatada, sest seni on meie tootlikkus kasvanud palkadega enam-vähem samas tempos.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:27
Otsi:

Ava täpsem otsing