Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti sörgib Euroopa uuendajatel sabas
Kuigi neljandat aastat järjest väheneb Euroopa Liidu vahe USAga ja uusliikmete vahe vanadega, on Eesti langenud sabassörkijate sekka. "Tegemist peaks olema dünaamikaga, mitte absoluutseisundiga," arvas arengufondi nõukogu aseesimees Erik Terk.
"Esiteks tuleb täpsustada, et Eesti paigutub küll "paigaltammujate" gruppi koos Itaalia, Hispaania ja Slovakkiaga, ent oleme Lätist, Leedust, Poolast ja enamikust teistest uutest liikmesriikidest siiski innovatsioonivõimekuse poolest ees," kommenteeris majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja kt Lauri Tammiste. "Ka Eesti on tegelikult suutnud enamiku indikaatorite lõikes näitajaid parandada, probleemiks on vaid see, et teised on suutnud seda teha veelgi enam."
Tammiste hinnangul on Eesti peamiseks nõrkuseks, võrreldes Euroopa liidrite Soome, Rootsi ja Šveitsiga, ebaühtlane areng. "Ühelt poolt oleme Euroopa liidrid investeeringute alal infokommunikatsioonitehnoloogiasse, kolme parima seas kõrgharidusega inimeste osakaalult ning ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate uuenduslikkus on kõrge. Teisalt aga oleme Euroopas väga tagasihoidlikul kohal erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste, patenditaotluste, loodusteaduse ja tehnoloogiaerialade lõpetajate ning kõrgtehnoloogilise ekspordi vallas," selgitas ta.
Tammiste sõnul võib öelda, et Eesti ei ole kaugeltki kohandunud teadmistepõhiseks majanduseks ning isegi mitu säärase kohandumise olulist eeldust ei ole täidetud. "Mis omakorda tähendab kasvavate palgakulude tingimustes probleeme Eesti konkurentsivõimele mitte ainult pikas perspektiivis, vaid juba ka lähemas tulevikus," hoiatas ta.
"Valitsus peab asuma reaalselt ellu viima Riigikogu poolt mõned nädalad tagasi kinnitatud uut teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegiat "Teadmistepõhine Eesti 2007-2013"," nägi Tammiste võimalikku lahendust.
Eesti ettevõtjatel on kalduvus investeerida pigem seadmetesse kui inimestesse, selgus ka majandusministeeriumi avaldatud uuringust "Innovatsioon Eesti ettevõtetes".